3-2-1-3-96 · Riigikohus

III-2/1-3/96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja

esindaja vandeadvokaat K. Saavo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a.

Guido Oja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 1995. a. otsuse G.

Oja hagis AS Espak vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudutud aja eest töötasu

saamiseks; ning kostja vastuhagis 12 221 krooni 45 sendi saamiseks.

Guido Oja töötas AS-s Espak autojuhina. 13. aprillil 1995. a. lõpetas AS Espak temaga töölepingu

TLS § 86 p. 7 alusel usalduse kaotuse tõttu töötaja suhtes.

26. aprillil 1995. a. esitas G. Oja Tallinna Linnakohtusse hagi AS-i Espaki vastu tööle ennistamiseks,

8 000 krooni saamatajäänud töötasu ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt olid hageja tööks perioodilised komandeeringud, mille käigus ta transportis

kostjale ehitusmaterjale ja muid kaupu. 8. aprillil 1995. a. Poolas Varssavis lõhuti kostjale kuuluva

veoauto "Volvo" juhipoolne ukselukk ja varastati kostja raha 1 800 DEM-i ning hageja isiklikku raha

200 DEM-i. Vargus pandi toime ajal, kui hageja viibis kaupluses, et teele süüa kaasa osta. Enne

kauplusesse minekut oli hageja raha ära peitnud ja lukustanud auto uksed. Juhtunust teatas hageja

koheselt politseile.

Hageja leidis, et kostjale kahju tekitamises puudub tema süüning tööleping temaga on lõpetatud

ebaseaduslikult. Enne töölepingu lõpetamist ei viidud läbi ametkondlikku juurdlust, tööandja

käskkirja töölepingu lõpetamise kohta talle ei tutvustatud. Töölepingu lõpetamisel ei makstud

hagejale välja lõpparvet.

Menetluse käigus loobus hageja 8 000 krooni nõudest, kuna see raha on talle välja makstud.

Kostja esitas vastuhagi, milles palus tema kasuks hagejalt välja mõista lähetuskulude avanssi ja

tegelike lähetuskulude vahe 12 221 krooni 45 senti.

1. augusti 1995. a. otsusega rahuldas Tallinna Linnakohus nii hagi kui vastuhagi, ennistas hageja

tööle, mõistes kostjalt tema kasuks välja 11 400 krooni keskmist palka töölt sunnitud puuutud aja eest

ning riigituludesse 656 krooni riigilõivu; hagejalt kostja kasuks mõistis linnakohus välja 12 221

krooni 45 senti lähetuskulude tagastamata avansi katteks ja 688 krooni 90 senti riigilõivu katteks.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus hageja tööle ennistamiseks on lõppjärelduses õige ja tuleb

jätta muutmata, linnakohtu otsus hageja kasuks keskmise töötasu väljamõistmiseks töölt sunnitud

puudumise aja eest tuleb aga tühistada, jättes hagi selles osas rahuldamata. Linnakohtu otsuse

põhjendus, et kostja vara kaotsiminekus puudus hageja süü, ei ole õige. Jättes raha järelevalvetult

autosse, ilmutas hageja kostja vara suhtes hoolimatust ja seadis selle säilimise ohtu. Samuti ei pea

ringkonnakohus õigeks linnakohtu järeldust, mille kohaselt raha kaasas kandmine ei välista selle

vargust. Antud juhul oleks hageja raha kaasas kandes teinud kõik temast oleneva, et vara allesolekut

tagada. TLS § 144 lg. 1 kohaselt on kohtul vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle TLS § 86

punktides 6-8 ettenähtud alustel õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise

otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Ringkonnakohus leidis, et hagejaga töölepingu lõpetamine

usalduse kaotuse tõttu ei olnud kooskõlas hageja süüteo - raha jätmine autosse - raskusega. Seejuures

arvestas ringkonnakohus asjaoluga, et kostja raha varastati kindlakstegemata isiku poolt, kuid hageja

ise oli kostja ees selle raha osas vastutav. TLS § 144 lg. 2 kohaselt ei ole töötajal tööle ennistamisel

sama paragrahvi 1. lõikes märgitud asjaoludel, nagu süü vähene tähtsus, õigust hüvitusele.

Kassatsioonkaebuses palub G. Oja muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 1995. a.

otsust ja teha uus otsus, rahuldades G. Oja hagi AS-i Espak vastu töölt sunnitud puudumise aja eest

hüvituse nõudes ning mõista välja AS-lt Espak G. Oja kasuks hüvitust kokku summas 11 400 krooni.

Kassaator leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tuvastas ekslikult tema süü kostjale

kahju tekitamises. Ametialastes lähetustes olles viibis ta alati võimalikult palju autos ja seda just

tööandja vara säilimise ja enda isikliku julgeoleku tagamise vajadusest lähtudes, kuigi ei

ametijuhendiga ega töölepinguga ta selleks kohustatud ei olnud. Teadaolevalt rünnatakse Poolas

sageli välismaise päritoluga veokeid ja ka nende juhte. Seetõttu hoidis ta teadlikult raha ja dokumente

alati autos, pidades seda vara säilimise suhtes ohutumaks.

Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning palub jätta apellatsioonikohtu otsuse

muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada

osas, mis puudutab hagejale hüvituse maksmist sunnitud töölt puudumise aja eest. Alusetu on

ringkonnakohtu järeldus, et jättes raha järelevalveta auto lukustamata sahtlisse ilmutas hageja kostja

vara suhtes hoolimatust, seadis selle säilimise ohtu ja üksnes raha kaasas kandes teinuks hageja kõik

temast oleneva vara allesoleku tagamiseks. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et

kostja poolt ei olnud kehtestatud raha hoidmise korda. Selle puudumisel võis hageja valida raha

hoidmise erinevate viiside vahel. Vastavalt TsKS §-le 232 lg. 4 peab kohtu järeldus rajanema kohtu

tuvastatud asjaoludel ja uuritud tõenditel. Kohus tuvastas, et hageja peitis raha enne autost lahkumist

ja lukustas auto uksed. Õigusliku aluse puudumisel ei saa pidada hageja süüteoks seda, et ta autost

lühiajaliselt lahkudes ei võtnud raha endaga kaasa, vaid jättis selle peidetult lukustatud autosse.

Töötaja tööle ennistamisel TLS § 117 alusel on tal õigus saada hüvitust sunnitud töölt puudutud aja

eest.

Asjas saab teha tühistatud osas uue otsuse TsKS § 346 p. 4 alusel, kuna ei ole vaja koguda

täiendavaid tõendeid või muuta neile apellatsioonikohtus antud hinnangut.

Juhindudes TsK §-st 346 p. 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1995. a. otsus osaliselt - töölt

sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks hagi rahuldamata jätmises.

Välja mõista AS-lt Espak 11 400 (üksteist tuhat nelisada) krooni Guido Oja kasuks ja riigilõivu

656 (kuussada viiskümmend kuus) krooni riigituludesse.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Guido Ojale 23. oktoobril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik