3-2-1-1-96 · Riigikohus

3-2-1-1-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori

esindaja vandeadvokaat H. Otti osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a.

AS-i Fector kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. septembri

1995. a. otsuse AS-i Fector avalduses AS-i TTT pankroti välja-kuulutamiseks.

Valga Maakohtule esitatud pankrotiavalduses palus AS Fector algatada pankrotiseaduse § 9 lg. 1 p. 4

alusel AS-i TTT pankrotimenetluse, kuna viimane ei ole vaatamata pankrotihoiatusele võlga tasunud.

Pankrotiavalduse kohaselt müüs AS Marlep AS-le TTT saatelehtede nr. 551, 683, 690 ja 770 alusel

kaupa 289 882 krooni ja 75 sendi väärtuses, millest AS TTT tasus 3. novembril 1993. a. 42 821

krooni ja 30 senti. 13. aprillil 1994. a. loovutas AS Marlep oma nõude AS-i TTT vastu summas 247

061 krooni AS-le Fector, kes teatas samal päeval võla ülekandmisest ja tegi AS-le TTT

pankrotihoiatuses.

Võlgnik vaidles avaldusele vastu, väites, et AS TTT on tasunud AS-i Marlep esindajale võlgnevuse

katteks 129 000 krooni. AS TTT tunnistas, et tasumata on 4671 krooni 80 senti ning nõustus selle

tasuma.

Ajutine pankrotihaldur palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata, kuna esinevad lahknevused AS-i

TTT ja AS-i Marlep raamatupidamistes. Audiitori arvates oli AS-i TTT raamatupidamise andmeil

võlg AS-le Marlep 133 671 krooni 80 senti. Ülejäänud summa osas on kaupade eest tasutud või

kaubad tagastatud. AS-i võlaks on jäänud 4671 krooni ja 80 senti.

Valga Maakohus jättis pankrotiseaduse § 14 lg. 4 alusel rahuldamata AS-i Fector pankrotiavalduse

AS-i TTT pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leidis, et võlausaldaja nõue ei ole piisavalt

põhjendatud ning võlgniku majanduslik olukord võimaldab nõuete rahuldamist.

Tartu Ringkonnakohus jättis 28. septembri 1995. a. otsusega Valga Maakohtu 6. märtsi 1995. a.

otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse motiivide kohaselt AS-le TTT on pankrotiavalduse

esitanud ainult AS Fector. Tema nõudesummast vaidlustamata osa 4671 krooni ja 80 senti tasus AS

TTT ära 22. mail 1995. a., ülejäänud nõude osas on vaidlus. Kohtule esitatud vaieldava nõude alusel

kohus pankrotti välja kuulutada ei saa.

Kassatsioonkaebuses palus võlausaldaja AS Fector Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata

tsiviilasi uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et kohus on vääralt

kohaldanud pankrotiseaduse § 14 lg. 4 sätteid. Kassaator nõustus, et vaieldava nõude alusel ei saa

pankrotti välja kuulutada, kuid vaieldava nõude alusel ei saa jätta ka pankrotiavaldust rahuldamata,

kui asjas ei ole hinnatud võlgniku maksejõuetust või maksejõulisust. Kohus ei saa hinnata võlgniku

maksejõulisust enne, kui on tuvastatud võlgniku vastu kassaatori poolt esitatud nõude põhjendatus.

Kohtud pole otsustes märkinud, millises summas on kassaatori nõue põhjendatud. Kohtud pole

järginud TsKS § 313 lg. 1 ja § 232 lg. 4 nõudeid, jättes otsuse motiveerimata. Apellatsioonikohus

arutas asja ilma võlausaldaja esindaja osavõtuta ning esimese astme kohus ei kaasanud protsessi AS-i

Marlep.

Vastustaja AS TTT leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastustaja on oma võla kassaatorile

täielikult tasunud. Kassaator on ise õigesti leidnud, et asja lahendamisel ei saa kohus hinnata

vastustaja maksejõulisust enne, kui pole tuvastatud kassaatori nõude põhjendatus.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebus rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebus ei

anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus on asunud õigesti seisukohale, et AS-i TTT vastu esitatud pankrotiavalduses on

selge nõude osa 4671 krooni ja 80 senti ja selle summa on võlgnik tasunud. Võlgnik väitis, et on

tasunud 129 000 krooni ja on esitanud selle kohta tõendeid. Ajutine pankrotihaldur pankroti

väljakuulutamist põhjendatuks ei pea. Pankrotiavalduse rahuldamise eelduseks on võlausaldaja nõude

põhjendatus ja selle selgus. Võlgniku maksejõuetust saab kohus hinnata selge nõude ulatuses (PankrS

§ 1 lg. 2). Pankrotiseaduse § 14 lg. 4 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata, kui ta leiab,

et võlgniku majanduslik olukord võimaldab nõuete rahuldamist ning sama seaduse § 16 lg. 1 kohaselt

kuulutab kohus pankroti välja, kui on tuvastatud võlgniku maksejõuetus (§ 1 lg. 2.). Võlausaldaja

nõude põhjendatuse tõendamise koormus lasub temal endal (PankrS § 9 lg. 3). Võlgniku poolt

tunnistatud selge nõude osas on ta maksejõuline ja see võlgnevus on pankrotimenetluse käigus

tasutud.

Kohtud on jõudnud järeldusele, et ülejäänud osas pole nõue selge ja selle põhjendatus tuleb

lahendada hagimenetluse korras. Kohtud asusid õigesti seisukohale, et esitatud vaieldava nõude

alusel kohus pankrotti välja kuulutada ei saa.

Ringkonnakohus, lahendades tsiviilasja ilma apellandi esindaja osavõtuta, ei rikkunud TsKS § 315 lg.

1 sätteid, sest nimetatud säte annab võimaluse jätta kaebus läbi vaatamata, kuid ei tee seda kohtule

kohustuslikuks. Kassaatori väide apellatsioonikohtu poolt TsKS § 318 lg. 1 p. 3 rikkumises ei ole

õige, sest pankrotiavalduse lahendamisel ei otsustatud AS-i Marlep õiguste ja kohustuste üle.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. septembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa