3-1-3-2-96 · Riigikohus

3-1-3-2-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. jaanuaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

V.G. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rapla Maakohtu 14. augusti 1991.a. otsusega mõisteti V.G. süüdi

ENSV KrK § 90 lg 2 p. 1,2,6,7 järgi ja karistati 8 aastase vabadusekaotusega ühes 1/3 vara

konfiskeerimisega. ENSV KrK § 41 kohaselt liideti osaliselt sellele karistusele Rapla Rajooni Rahvakohtu

16. veebruari 1987.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 8 aastat ja 6

kuud vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö kolooias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. Sama

otsusega mõisteti G.G. süüdi ENSV KrK §-de 90 lg 2 p.1, 2 6,7; 88 lg 3 ja 15 lg 2 - 88 lg 3 järgi ning

lõplikuks karistuseks KrK § 40 järgi loeti 9 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö

koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega.

V.G. süüdistati selles, et tema koos G.G-ga ja tundmatu isikuga ööl vastu 24. juunit 1990.a. R maakonnas K

alevis V tn. xxx, olles alkoholijoobes, eelneval kokkuleppel koos kriminaalasjas kindlakstegemata isikuga

tungisid suures ulatuses röövimise eesmärgil sisse kaubanduskooperatiivi "B" komisjonikauplusesse, mille

käigus kriminaalasjas kindlakstegemata isik lõi kangiga õla piirkonda ning G.G. ähvardas lüüa kaupluses

valves olnud kooperatiivi esimeest. Seejärel hõivasid kõik koos kauplusest vara 9868 rubla väärtuses,

tekitades materiaalse kahju suures ulatus.

Rapla Maakohtu 14. augusti 1991.a. otsusele esitasid kohtualused ja nende kaitsjad kassatsioonkaebused

ning EV Ülemkohtu 12. septembri 1991.a. määrusega kvalifitseeriti G. ja V.G. kuritegu ümber ENSV KrK

§ 89 lg 4 p.1 järgi. G.G-le mõisteti karistuseks 7 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö

koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. V.G-le mõistetud karistusele liideti osaliselt eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks loeti KrK § 41 alusel loeti 6

aastat ja 6 kuud vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara

konfiskeerimisega.

Seoses ""ENSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi" vastuvõtmisega kvalifitseeris

Harju Maakohus oma 14. septembri 1992.a. määrusega V.G-le ENSV KrK § 89 lg 4 p. 1 järgi toimepandud

kuriteo ümber KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi, jättes karistuse muutmata.

Samal ajal oli Harju Maakohus oma 29.o7.1992.a. määrusega kvalifitseerinud G.G. tegevuse samas

episoodis ümber KrK § 140 lg 3 p. 1 järgi ning vähendanud karistust kuni kolme aasta vabadusekaotuseni,

jättes välja vara konfiskeerimise.

Oma avalduses kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 14. septembri 1992.a. määruses leiab V.G., et

nimetatud määrus on ebaõiglane ning sarnaselt kaaskohtualusele G.G-le tulnuks Harju Maakohtul ka temale

mõistetud karistust vähendada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes leidis,

et avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele,

l e i d i s:

Harju Maakohus on V.G-le inkrimineeritud ENSV KrK § 89 lg 4 p. 1 ümberkvalifitseerimisel ebaõigesti

kohaldanud kriminaalseadust. ENSV KrK § 89 nägi ette vastutuse riigi või ühiskonna vara riisumise eest

avaliku varguse teel. Sellele kuriteokoosseisule vastab KrK §-i 140 dispositsioonis kirjeldatud tegevus.

Seetõttu tuleb V.G. tegevus ümber kvalifitseerida KrK § 140 lg 3 p. 1 järgi

Eesti Vabariigi Seaduse " Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise

kohta § 4 kohaselt tuli pärast kuritegude ümberkvalifitseerimist viia mõistetud karistused vastavusse

Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega, vähendades ärakandmata karistusaega sanktsiooni piiridesse. KrK § 140

lg 3 näeb sanktsioonina ette vabadusekaotuse kolmest kuni kaheksa aastani ning seega puudunuks Harju

Maakohtul vajadus V.G-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Arvestades aga asjaolu, et varem oli sama

maakohus sama grupilise tegevuse eest mõistetud karistust kaaskohtualuse suhtes vähendanud üksnes kuriteo

ümberkvalifitseerimise motiivil, tulnuks isikute ühetaolise kohtlemise printsiibi alusel sama teha ka V.G.

suhtes.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg 3 ja 779, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Harju Maakohtu 14.09.1992.a. määrus V.G. suhtes, kvalifitseerides tema poolt ENSV KrK § 89

lg 4 p. 1 järgi toimepandud kuritegu ümber KrK § 140 lg 3 p. 1 järgi ning vähendades selle kuriteo eest

mõistetud vabadusekaotust nelja aasta ja kuue kuuni ning jättes kohtuotsustest välja vara konfiskeerimise.

Lõplikuks karistuseks KrK § 41 järgi lugeda viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas

Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Otsus jõustub 16. Jaanuarist 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep