3-1-3-1-96 · Riigikohus

3-1-3-1-96 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E-H.R. ja V.K. süüdistuses VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H-E.R. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 4. juuli 1956. a. otsusega mõisteti E-H.R. süüdi ning teda karistati VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 7 aastat paranduslikus töölaagris. Kohtuotsuse järgi mõisteti N Keskkooli õpilased E-H.R (sünd. xx. xxxxxxxxx xxxx. a.) ja V.K. (sünd. x. xxxxxxxxxx xxxx. a.) süüdi selles, et nad osalesid 1955. a. oktoobrikuust kuni 1956. a. veebruarikuuni nõukogudevastases põrandaaluses K salgas. K salga eesmärk oli võitlus nõukogude võimu vastu, nõukogudevastaste lendlehtede valmistamine ja levitamine, kolhoosikorra kahjustamine, kodanliku Eesti lippude heiskamine ja organisatsiooni laiendamine, samuti tulirelvade hankimine salga liikmete relvastamiseks. 1955. a. detsembrikuus riisus E-H.R. koos V.K-ga P kooli internaadi laost Eesti lippude valmistamiseks riidematerjali väärtusega 1051 rbl. 98 kop. 1956. a. jaanuarikuus riisus E-H.R. koos V.K-ga P kooli lukustamata kuurist õppevahendina kasutatud kinomootori ja bensiininõu 12 l bensiiniga, millede väärtus oli 2931 rbl 50 kop. E-H.R. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 18. märts 1956. a. Kinnipidamiskohast vabanes E-H.R. 3. veebruaril 1960. a. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati V.K. VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 13 aastat paranduslikus töölaagris. V.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 1. märts 1956. a. Kinnipidamiskohast vabanes V.K. 13. jaanuaril 1960. a. Kohtuotsuse järgi mõisteti süüdi E-H.R. ja V.K.. Süüdimõistetute nimede teisendina on menetlusdokumentides kasutatud ka H-E.R. ja V.K. nime. Kriminaaltoimikus talletatud passiandmetel (pass VIII AZ nr. 705512) ja Eesti Vabariigi passi K 0018430 järgi on süüdimõistetu R. eesnimi H-E.. H-E.R. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" §-2 järgi süüksarvatud tegudes. V.K. ei ole rehabiliteerimistaotlust talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes esitanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, samuti H-E.R seletuse, t u v a s t a s : Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 4. juuli 1956. a. otsuse järgi süüstati H.-E.R ja V.K. osalemises N Keskkooli nõukogudevastases põrandaaluses K salgas ning võitluses nõukogude võimu vastu. Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p. 1 alusel on H.-E.R. ja V.K. neile VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Sama kohtuotsusega mõisteti H.-E.R. ja V.K. süüdi NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi P kooli internaadi laost ja lukustamata kuurist riidematerjali ning õppevahendina kasutatud kinomootori ja 12 l bensiini riisumises. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et riidematerjali vajas K salk Eesti lippude valmistamiseks ning kinomootorit kavatseti kasutada energiaallikana ehitatava raadiovastuvõtja abil (4 kd. tl. 189) välissaadete kuulamiseks. Kuna need H.-E.R-le ja V.K-le süüksarvatud teod seondusid võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, kuuluvad H.-E.R. ja V.K. rehabiliteerimisele Eesti Vabariigis 19. veebruari 1992. a. seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg 1 järgi. Juhindudes KrMK §-st 5 lg 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3; 64 p. 3; 65 lg 3, ja 779, ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali 4. juuli 1956. a. otsus E-H.R. ja V.K. süüdimõistmises NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida H-E.R. ja V.K. neile NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigija ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. 2. Süüdimõistetu H-E.R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 16. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep