3-1-1-8-96 · Riigikohus

3-1-1-8-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Andrei Talõzini süüdistuses KrK § 101 p. 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anatoli

Jaroslavski, kannatanu Ljudmilla Trei ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Andrei Talõzin anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 2. jaanuaril 1995. a. kelle 2-3 vahel öösel,

olles alkoholijoobes, tappis Sillamäe linnas Ranna baari fuajees huligaansel ajendil Roman Trei

püstolilasuga pähe.

Sillamäe Linnakohtu 28. juuni 1995. a. otsusega kvalifitseeriti A. Talõzini tegu ümber KrK § 105

järgi surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu ja teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega

kinnises vanglas. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas on linnakohus käsitlenud toimunut ja

sellele eelnenud A. Talõzini ning R. Trei suhteid vastavatena huligaansetel ajenditel tahtliku tapmise

objektiivse külje tunnustele. Järgnevalt on aga leitud, et A. Talõzini väide soovimatusest R. Treid

tappa on kummutamata, juhtum ise ei olnud baari külastajatele tähelepanuäratav ja sellest tuletatult

tappis A. Talõzin R. Trei kergemeelsusest.

Kannatanu Dzemi Trei apellatsioonkaebusega taotleti A. Talõzini kuriteo kvalifitseerimist KrK § 101

p. 2 järgi tahtliku tapmisena huligaansel ajendil.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1995. a. otsusega apellatsioonkaebus

rahuldati, tõendiallikate vahetu kontrollimise ja sisulise analüüsiga jõuti järeldusele, et A. Talõzin

tappis R. Trei huligaansel ajendil. Sillamäe Linnakohtu 28. juuni 1995. a. otsus tühistati, A. Talõzin

tunnistati süüdi KrK § 101 p. 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldustega ei nõustunud A. Talõzin ja tema kaitsja

vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. Süüdimõistetu kordab oma kassatsioonkaebuses väiteid

kogenematusest relva käsitsemise alal ja seda, et tagajärg oli temale soovimatu ja ootamatu. Kaitsja

kassatsioonkaebuses on omistatud süüdimõistetu vastuväidetele õiguslik sisu ning taotletud kuriteo

kvalifitseerimist KrK § 105 järgi surma põhjustamisena ettevaatamatuse tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu

kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski põhistused kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele,

kannatanu Ljudmilla Trei ja prokurör Marge Püssi vastuväited - mõlemad taotlesid Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Kriminaalasjas kogutud tõendite kogumist tulenevalt on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

andnud põhjendatud õigusliku hinnangu A. Talõzini kuriteole, käsitledes seda R. Trei tahtliku

tapmisena huligaansel ajendil.

A. Talõzini esitatud versioon kogenematust ja juhuslikust relva käsitsemise juhtumist on muude

tõenditega vastuolus. Sõjaväeteenistuse kogemustega isikuna endale loata tulirelva muretsenud

A. Talõziniselgitused, et ta tulirelva otstarvet, toimet ja käsitsemiskorda ei teadnud, ei ole

usaldusväärsed.

A. Talõzini korduvalt antud ütluste järgi oli ta teadlik, et püstol oli laetud. Sellise püstoli suunamine

teise isiku pea lähedusse ja päästikule vajutamine olid tahtlikud teod selgelt eeldatavate

tagajärgedega.

A. Talõzini käitumine võis olla ta enda jaoks seotud ebaõnnestunud katsega leppida baaris oma

abikaasaga, kuid ülejäänute suhtes lähtus ta sügavalt egoistlikest arusaamadest isikuvabadustest.

Nagu huligaansel ajendil tapmisele tunnuslik, puudus tal eesmärk kindla isiku tapmiseks ja

kannatanuks osutus ettesattunud isik ilma igasuguse ajendita või soovist kasutada tähtsusetut ajendit

tapmise ettekäändena.

Sillamäe Linnakohtu arutlused 28. juuni 1995. a. otsuse kirjeldav-motiveerivas osas huligaanse

motiivi puudumisest, avaliku korra säilimisest ja A. Talõzini teo toimepanekust kergemeelsuse

vormis on vastuolus sama kohtu samal kuupäeval koostatud muude menetlusdokumentide ja selleks

ajaks kontrollitud tõenditega.

Materjalide eraldamise määruses (tl. 170-171) on kohus lugenud ülekuulatud isikute ütlustega

tuvastatuks, et juba 1994. a. detsembrikuu teisel poolel käitus A. Talõzin samas Ranna baaris

joobnuna tühistel ettekäänetel juhuslikke baarikülastajaid püstoliga ähvardades väljakutsuvalt.

Linnakohtu erimääruse (tl. 167-168) järgi luges kohus tuvastatuks, et baaris oli R. Trei tapmise ajal

2. jaanuari 1995. a. ööl ligi sada inimest, neist fuajees kümmekond. See, et tapmise pealtnägijaid

kohtuerimääruses sisalduva etteheite järgi lohakalt fikseeriti ja neid üle ei kuulatud, ei võimalda veel

järeldada, et ühe peolise avalik mahalaskmine baari teisi külastajaid ei häirinud.

Mõistetud karistus vastab A. Talõzini isiksusele, kes on eiranud ühiskonnas omaksvõetud

käitumisnorme ka varem ja kes oma väärastunud eluhoiakut jätkates pani toime raskeima astme

kuriteo 17-aastase nooruki tahtliku tapmise näol.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS-i § 63 p. 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 1995. a. otsus muutmata.

2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 16. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep