III-1/1-97/95 · Riigikohus

III-1/1-97/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. veebruaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Herbert

Lindmäe, Rait Maruste, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

O.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 19. juuli 1995.a. otsusega mõisteti O.S. süüdi ja teda karistati KrK §-de 141 lg 2 p. 1, 3

ja 4, ja 142 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 6 aastat kinnises

vanglas.

Kohtuotsuse järgi tunnistati O.S. süüdi selles, et tema, eelneval kokkuleppel koos eeluurimisel

kindlakstegemata isikuga, pani 30. juunil 1993.a. Tallinnas V tn. x toime röövimise. Kuriteo toimepanemisel

kasutati kannatanu A.K. suhtes elule ja tervisele ohtlikku vägivalda. Kannatanut peksti, ähvardati noa ja

püstoliga ning seoti kinni. Peksmisel tekitati talle kergeid terviserikketa kehavigastusi,

A.K-lt rööviti 12 543 krooni ja 110 USA dollarit ning magnetofon "Artech" ja kuldsõrmus väärusega 2300

krooni.

Samuti tunnistati O.S. süüdi A.K-lt 2. juulil 1993.a. 1000 USA dollari väljapressimises.

Telefonitsi nõutud raha pidi A.K. üle andma Tallinnas V tänaval V juures. O.S. saatis A.K-lt raha vastu

võtma V.Š., kelle politsei kohapeal kinni pidas. Samas märkas A.K. sündmuskohal O.S. ja tundis temas ära

isiku, kes oli 30. juunil 1993.a. osalenud tema elukohas toimepandud röövimises. O.S. põgenes

sündmuskohalt.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid O.S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd

apellatsioonkaebuse, milles taotleti kohtuotsuse tühistamist ja O.S. õigeksmõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

19. juuli 1995.a. otsus O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi. Kriminaalasi saadeti selles osas uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

Ringkonnakohus nentis, et Tallinna Linnakohtu otsus O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi on

õigustühine. Kriminaalasjas on uurija koostanud O.S. kriminaalvastutusele

võtmisest keeldumise määruse, mis on prokuröri poolt tühistamata. Toetudes Riigikohtu 6. juuni 1995.a.

otsuses I. T. süüdistusasjas esitatud seisukohale, leidis ringkonnakohus, et tal on õigus AKKS § 39 lg 4 järgi

lugeda isiku süüdimõistmist kriminaalasjas, milles on jäetud kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise

määrus tühistamata, kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.

O.S. süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning temale mõistetud karistuse osas jäeti kohtuotsus

muutmata. Apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas O.S. kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson

kassatsioonkaebuse. Kaebuses nenditakse, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Ühtaegu

märgitakse kaebuses, et tühistades Tallinna Linnakohtu 19. juuli 1995.a. otsuse O.S. süüdimõistmises KrK

§ 142 lg 1 järgi ja saates selles osas kriminaalasja linnakohtule uueks arutamiseks, raskendab

ringkonnakohus süüdimõistetu olukorda. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja

O.S. suhtes kriminaalasja lõpetamist.

Kannatanu A.K. esitas vastavalt AKKS §-le 45 lg 3 kassatsioonkaebuse juurde kirjaliku seletuse, milles ta

kinnitab, et oli O.S. äratundmisel eksinud ja andnud oma ütlused emotsioonide pinnalt. A.K. taotleb O.S.

suhtes kriminaalasja lõpetamist.

Juhindudes AKKS §-st 58 lg 1 anti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. jaanuari 1996.a. määrusega

kriminaalasi O.S. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu

koosseisule. Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et Riigikohtu 6. juuni 1995.a. otsus, millele on viidatud

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsuses, on vastuolus Riigikohtu

20. detsembri 1994.a. otsuse ja 11. aprilli 1995.a. otsusega T. F. ja T. P. süüdistusasjas. Nendes otsustes on

asutud seisukohale, et ringkonnakohtul ei ole õigust tunnistada oluliseks kriminaalmenetluse seaduse sellist

rikkumist, mis ei ole sätestatud AKKS §-s 39 lg 3.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

prokuröri arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebust,

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsus O.S. süüdimõistmises KrK § 141

lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi ning talle mõistetud karistuse osas on põhjendatud. Kohus on kriminaalasja materjalide

igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt ning leidnud, et Tallinna Linnakohtu 19. juuli 1995.a. otsuses sisalduvad järeldused

vastavad faktilistele asjaoludele.

Ringkonnakohtu ja linnakohtu otsustes on veenvalt põhjendatud, mispärast ei ole alust uskuda eeluurimisel

antud ütlustest loobumisel kohtus antud kannatanu A.K. ütlusi. Tõepärastest ütlustest loobumine seletub

sellega, et kannatanut A.K. on korduvalt telefonitsi ähvardatud vägivallaga ja nõutud ütluste muutmist (tl.

170-171, 202). A.K. enda ütluste järgi oli ta ähvarduste mõjul ja hirmust oma ütlusi kohtus muutnud. Selleks

olid teda sundinud kaitsetus ja hirm elu pärast (tl. 202).

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis ei sedastanud O.S. süüdimõistmisel KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja

4 järgi kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Kohtu poolt

mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele.

Tallinna Ringkonna kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

19. juuli 1995.a. otsus O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi. Kohtuotsuse tühistamisel toetus

ringkonnakohus asjaolule, et kriminaalasjas on koostatud O.S. kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise

määrus, mis on tühistamata. Ringkonnakohus luges selle asjaolu kriminaalmenetluse seaduse oluliseks

rikkumiseks. Seejuures rikkus ta aga ise AKKS § 39 lg 4 nõuet, mille järgi võib üksnes Riigikohus

tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks ka muid, AKKS §-s 39 lg 3 nimetamata

kriminaalmenetluse eeskirjade rikkumisi, mis on takistanud või oleksid võinud takistada kriminaalasja

igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

AKKS §-s 39 lg 3 sätestatud piirest väljumisel on ringkonnakohus viidanud Riigikohtu 6. juuni 1995.a.

otsuses I. T. süüdistusasjas esitatud seisukohale. Siinjuures on ringkonnakohus vääriti tõlgendanud

Riigikohtu seisukohta. Riigikohtu 6. juuni 1995.a otsuses ei peeta silmas AKKS §-s 39 sätestatud

kriminaalmenetluse seaduse rikkumist, vaid kohtu toimingut, mis ei ole üldse ette nähtud kriminaalmenetluse

seaduses ning on ebamõistlik ja sellisena algusest peale õigustühine. Seetõttu Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kogu koosseis nendib, et Riigikohtu 6. juuni 1995.a otsuses esitatud seisukoht seaduse

kohaldamisel ei ole sisuliselt vastuolus Riigikohtu 20. detsembri 1994.a. otsuse ja 11. aprilli 1995.a. otsusega

T. J. ja T. P. süüdistusasjas, milles kinnitatakse, et ringkonnakohtul ei ole õigust tunnistada oluliseks

kriminaalmenetluse seaduse sellist rikkumist, mis ei ole sätestatud AKKS §-s 39 lg 3.

Ringkonnakohus on AKKS §-s 39 lg 3 sätestatud piirides väljudes oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse

seadust. Seetõttu on ta linnakohtu otsuse tühistamisel O.S. süüdimõistmises KrK § 142 lg 1 järgi toimunud

ebaõigesti.

Tallinna Linnakohus on mõistnud O.S. süüdi KrK § 142 lg 1 järgi. Selles kuriteoepisoodis on kriminaalasja

eeluurimisel O.S. suhtes koostatud senini tühistamata kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrus.

Asjaolu, et Tallinna Linnakohtu 22. märtsi 1994.a. määrusega saadeti O.S. süüdistusasi täiendavaks

uurimiseks ja O.S-le süüdistuse esitamiseks KrK § 142 lg 1 järgi, ei tähenda kriminaalvastutusele võtmisest

keeldumise määruse tühistamist. Seetõttu on tegu uurija poolt KrMK sätete rikkumisega, mis vastavalt

KrMK §-le 194 lg 1 p.1 takistab kriminaalasja kohtulikku arutamist.

Kaitsja seisukoht, et kriminaalasja saatmine O.S-le KrK § 142 lg 1 järgi süüksarvatud teo osas Tallinna

Linnakohtule raskendab süüdimõistetu olukorda, ei ole põhjendatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis nendib, et kuriteoepisoodi eraldamine ühisest menetlusest on

käesoleval juhul KrMK § 118 lg 2 järgi hädavajalik ning see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsusele,

täielikule ja objektiivsele lahendamisele.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 2, ja 65 p. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsus O.S. süüdimõistmises

KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 ja 4 järgi talle mõistetud karistuse osas muutmata. Muus osas Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaallkolleegiumi 26. septembri 1995.a. otsus tühistada.

2. Kriminaalasi O.S-le KrK § 142 lg 1 järgi süüksarvatud teos saata uueks läbivaatamiseks Tallinna

Linnakohtule.

3. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 6. veebruaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe, Rait Maruste, Jüri Rätsep, Peeter Vaher