Legislator Case Law & Legislation
III-3/1-44/95 ECLI:EE:RK:1996:3.3.1.44.95.9 AI generated

III-3/1-44/95 · Riigikohus

Case Number III-3/1-44/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Haapsalu Linnavalitsuse ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuste läbi- vaatas 11. jaanuaril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Haapsalu Linnavalitsuse ning Tarvo

Legislator headnote

AI generated

III-3/1-44/95 · Riigikohus: Haapsalu Linnavalitsuse ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuste läbi- vaatas 11. jaanuaril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Haapsalu Linnavalitsuse ning Tarvo

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-3/1-44/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 12. jaanuaril 1996. a.

Haapsalu Linnavalitsuse ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuste läbi-

vaatamine HKS § 27 lg 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 11. jaanuaril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Haapsalu Linnavalitsuse ning Tarvo

Kuldkepi ja Ärni Vahari esindaja vandeadvokaat Arri Toominga kassatsioonkaebused Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II2/187/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tarvo Kuldkepp ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Kull,

Kersti Kaasik ja tema esindaja vandeadvokaat Rein Kiviloo, Maie Kõrge ja Tiia Paat. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonnakomisjoni

6. jaanuari 1994. a. otsusega nr. 79 loeti Haapsalus kinnistu nr. 105, asukohaga Wiedemanni t. 13

(endine Wiedemanni t. 33), omandireformi objektiks. Sama otsusega loeti tõendatuks, et see vara

kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Madis Vaherile, ja tunnistati M. Vaheri vennalapsed Agnia

Kuldkepp ja Ärni Vahar kinnistu nr. 105 suhtes omandireformi õigustatud subjektideks võrdsetes

mõttelistes osades.

Haapsalu Linnavalitsuse 29. aprilli 1994. a. korraldusega nr. 78 tagastati Wiedemanni t. 13 asuv

majavaldus A. Kuldkepile ja Ä. Vaharile võrdsetes mõttelistes osades. A. Kuldkepp suri 1993. a.

Haapsalu Linnavaraamet andis Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse 10. mail 1994. a. aktiga üle

Ä. Vaharile ja A. Kuldkepi pärijale T. Kuldkepile.

15. novembril 1994. a. esitasid Wiedemanni t. 13 elamu üürnikud Kersti Kaasik, Maie Kõrge, Rein

Mets ja Tiia Paat Läänemaa halduskohtunikule kaebuse, milles palusid tunnistada Haapsalu

Linnavalitsuse 29. aprilli 1994. a. korralduse nr. 78 Haapsalus Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse

tagastamise kohta Ä. Vaharile ja T. Kuldkepile seadusevastaseks. Kaebajad leidsid, et linnavalitsuse

korraldus on antud olematu seaduse - Endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise kohta - alusel. Korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 28. augusti

1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra"

punktidega 15, 18 ja 21. Madis Vaher, kes suri 30. septembril 1940. a., ei saanud olla majavalduse

omanikuks selle võõrandamise ajal 10. detsembril 1940. a. Balti eraseaduse ja 1940. a. sügisest Eestis

kehtestatud Vene NFSV APK sätete alusel kuulus pärast Madis Vaheri surma kogu tema vara

abikaasa Marie Vaherile. Samuti väitsid kaebuse esitajad, et vaidlusalune majavaldus ei kuulu

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 2 alusel tagastamisele, kuna pärast 1955. a. toimunud

tulekahju tehti selles ulatuslikke ümberehitusi ja seetõttu ei ole ta säilinud endisel

individualiseeritaval kujul.

Läänemaa halduskohtuniku 9. detsembri 1994. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Sellele otsusele

esitasid K. Kaasik, M. Kõrge, R. Mets ja T. Paat apellatsioonkaebuse.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 1995. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus,

tühistati apelleeritud kohtuotsus ja saadeti asi uueks arutamiseks Harjumaa halduskohtunikule.

Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtuotsus ei vasta Halduskohtumenetluse seadustiku §s 19

lg 1 ja lg 2 kehtestatud nõuetele. Kohus on korralduse seaduslikkuse hindamisel põhjendamatult

jätnud tähelepanuta kaebuse esitajate väite, et vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel on

määratud kindlaks ebaõigesti. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kellele kuulus Wiedemanni

t. 33 asuv majavaldus natsionaliseerimise ajal. Samuti leidis ringkonnakohus, et vaidlustatud õigusakt

on suunatud Ä. Vaharile ja A. Kuldkepile, kelle protsessi kaasamata jätmine võib olla aluseks

kohtuotsuse tühistamisel HKS § 36 lg 1 p. 2 järgi.

Harjumaa halduskohtuniku 19. juuni 1995. a. otsusega jäeti K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja

T. Paadi kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Haapsalu Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on

antud ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 6. jaanuari 1994. a. otsuse nr. 79 alusel.

Maakonnakomisjoni otsus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määruse nr. 161

sätetega, arhiiviteatistega ja muude asjas kogutud dokumentidega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi

tõendit selle kohta, et Wiedemanni t. 13 asuv majavaldus kuulus õigusvastase võõrandamise ajal

Madis Vaheri abikaasale Marie Vaherile. Samuti leidis kohus, et vaidlusalune hoone on säilinud

endisel individualiseeritaval kujul. Aktsiaseltsi Ekspert poolt 6. detsembri 1994. a. eksperthinnangu

nr. E11 kohaselt on hoone põhiotstarbel kasutatav kubatuur ümberehituste tõttu suurenenud 4,4 %

ning põhikonstruktsioone on asendatud ja uuendatud 24,7 %.

Harjumaa halduskohtuniku 19. juuni 1995. a. otsusele esitasid K. Kaasik, M. Kõrge ja T. Paat

apellatsioonkaebuse, milles taotleti halduskohtuniku otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist,

millega tunnistataks Haapsalu Linnavalitsuse 29. aprilli 1994. a. korraldus nr. 78 Wiedemanni t. 13

asuva majavalduse tagastamise kohta Ä. Vaharile ja A. Kuldkepile seadusevastaseks. Apellantide

arvates ei olnud Harju maakonna halduskohtuniku otsuses antud hinnangut kaebuses toodud väitele,

et linnavalitsuse korraldus on ebaseaduslik juba seetõttu, et selle andmisel tugineti olematule

seadusele. Kohtu järeldus, et majavaldus kuulus natsionaliseerimise ajal Madis Vaherile, ei põhine

seadusel ega asjas kogutud tõenditel. Apellantide arvates ei leidnud tõendamist hoone säilimine

endisel individualiseeritaval kujul. Kohus rajas otsuse Haapsalu Linnavalitsuse poolt tellitud

ekspertide arvamusele. Lähtuvalt Tsiviilkohtupidamise seadustiku §dest 87 lg 1 ja lg 2 ning 129 ei ole

kohtu poolt käsitletud eksperthinnang tõend, millele võis kohus otsuse tegemisel tugineda.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusega rahuldati

apellatsioonkaebus, tühistati Harjumaa halduskohtuniku 19. juuni 1995. a. otsus ning tunnistati

Haapsalu Linnavalitsuse 29. aprilli 1994. a. korraldus nr. 78 Wiedemanni t. 13 asuva majavalduse

tagastamise osas täielikult seadusevastaseks. Haapsalu Linnavalitsusele tehti ettepanek asi uuesti läbi

vaadata ja teha uus otsus. Ringkonnakohus pidas ekslikuks apellatsioonkaebuses toodud väidet, et

linnavalitsuse vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik juba seepärast, et selle preambulas on viidatud

olematule seadusele. Linnavalitsuse hilisema korraldusega on see vormiviga parandatud ning tehtud

viide õigele seadusele. Samuti pidas ringkonnakohus vääraks apellantide väidet, et vaidlusalune

hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Põhjendatuks pidas ringkonnakohus

apellantide väidet, et Madis Vaher, kes suri 30. septembril 1940. a., ei saanud olla vara omanikuks

õigusvastase võõrandamise hetkel 10. detsembril 1940. a. Ringkonnakohus leidis, et

kinnistusraamatusse kande nr. 105 all kantud kinnisvara asus linnas, oli soetatud abielu kestel ja kuna

puudus leping vara arvamise kohta Madis Vaheri erivara hulka ja puudusid BES §s 27 nimetatud

tingimused, siis kuulus see kinnisvara BES kehtivuse ajal Madis ja Marie Vaheri varaühisusse.

Puudub igasugune alus eeldada, et Marie Vaher ei soovinud pärandit vastu võtta. Sellest lähtuvalt

asus ringkonnakohus seisukohale, et vaidlusaluse majavalduse omanikuks selle võõrandamise ajal

tuleb lugeda Marie Vaher pooles osas omandiõiguse alusel ja pooles osas pärimisõiguse alusel.

Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus, et vara tagastamine Omandireformi aluste seaduses

tähendamata isikutele muudab linnavalitsuse kaevatud korralduse seadusevastaseks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusele esitasid

kassatsioonkaebused Haapsalu Linnavalitsus ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindajana vandeadvokaat

A. Tooming.

Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, teha uus

otsus ja jätta K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja T. Paadi kaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuses

leitakse, et ringkonnakohus on materiaal ja protsessiõigusnormide väära kohaldamise tõttu jõudnud

ebaõigele järeldusele. Kassaatori arvates vaidlustasid apellandid apellatsioonkaebuses tegelikult

Lääne Maavalitsuse haldusakti, kuid protsessiosalisena kaasati asja lahendamisele ainult Haapsalu

Linnavalitsus. Viimase kompetentsi ei kuulu Lääne Maavalitsuse haldusaktide muutmine või

tühistamine. Tallinna Ringkonnakohus jättis Haapsalu Linnavalitsuse esindaja sellekohased

vastuväited ja põhjendused tähelepanuta. Lääne Maavalitsuse protsessi kaasamata jätmisega rikkus

ringkonnakohus isiku põhiseaduslikku kaebeõigust. HKS § 36 lg 1 p. 2 kohaselt on see kohtuotsuse

tühistamise aluseks. Lähtudes 1922. a. Vene NFSV TsK §dest 418 ja 430 ning Balti eraseaduse

sätetest, tuvastas ringkonnakohus juriidilisi fakte, et Marie Vaher oli Madis Vaheri eluajal pooles osas

vaidlusaluse majavalduse omanik, Marie Vaher võttis pärast abikaasa surma pärandi vastu ning et

Madis Vahar, kes suri 1944. a., ei võtnud vastu oma poja Madis Vaheri, surnud 1940. a., pärandit.

Tuvastades neid juriidilisi fakte, ületas ringkonnakohus HKS §s 3 sätestatud halduskohtu pädevust.

Samuti väidab kassaator, et ringkonnakohus rikkus TKS § 232 lg 3 nõuet, mille kohaselt otsuse

kirjeldavas osas tuleb märkida kostja vastuväited. Haapsalu Linnavalitsuse esindaja vastuväidetele ei

ole kohus tähelepanu pööranud.

T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

4. septembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises

koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise

tõttu põhjendamatult tühistanud Harjumaa halduskohtuniku 19. juuni 1995. a. otsuse ning alusetult

tunnistanud Haapsalu Linnavalitsuse 29. aprilli 1994. a. korralduse nr. 78 Wiedemanni t. 13 asuva

majavalduse tagastamise osas seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et lähtudes

Omandireformi aluste seaduse mõttest, mitte aga seadusest endast ja selle alusel vastuvõetud

normatiivaktidest, jõudis ringkonnakohus eksliku järelduseni, et pärast Madis Vaheri surma oli

vaidlusaluse majavalduse omanikuks Marie Vaher pooles osas omandiõiguse alusel ja pooles osas

pärimisõiguse alusel.

K. Kaasiku, M. Kõrge ja T. Paadi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu

halduskolleegium

l e i d i s :

Omandireformi aluste seadus määrab kindlaks omandireformi eesmärgid, objekti, subjektid ja

omandireformi korra ning on aluseks muudele omandireformiks vajalikele normatiivaktidele.

ORAS § 16 lg 2 alusel kinnitati Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja

läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord". Selle korra kohaselt õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse

või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara endine (õigusjärgne) omanik, vara

koosseis ja õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele

kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist.

Vara tagastamise õigustatud subjektidele otsustab Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega

nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p. 23 alusel vara asukoha

järgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Sama korra p. 24 kohaselt otsustatakse vara tagastamine

ÕVVTK maakonna või linnakomisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning

tagastamist korraldava omavalitsuse täitevorgani poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel.

Õige on Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus on asja

läbivaatamisel rikkunud Halduskohtumenetluse seadustiku nõudeid.

K. Kaasiku, M. Kõrge, R. Metsa ja T. Paadi kaebuses on märgitud kaevatava õigusaktina Haapsalu

Linnavalitsuse 29. aprilli 1994. a. korraldus nr. 78 ning taotletud selle õigusakti osaliselt

seadusevastaseks tunnistamist. Kaevatud ei ole linnavalitsuse korralduse aluseks olnud ÕVVTK

Lääne maakonnakomisjoni 6. jaanuari 1994. a. otsusele, millega loeti tõendatuks, et Wiedemanni

t. 13 asuv majavaldus kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Madis Vaherile ja omandireformi

õigustatud subjektideks tunnistati A. Kuldkepp ja Ä. Vahar. Seetõttu olid asjakohatud

apellatsioonkaebuses esitatud väited, et õigusvastaselt võõrandatud vara omanik on määratud

kindlaks ebaõigesti ja et majavalduse omanikuks võõrandamise ajal oli mitte Madis Vaher, vaid tema

abikaasa Marie Vaher. TKS §st 301 lg 2 tuleneb, et apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudmisi,

mida esimese astme kohtule ei esitatud. Ringkonnakohus laiendas alusetult K. Kaasiku, M. Kõrge,

R. Metsa ja T. Paadi kaebuses esitatud taotlust ja sisuliselt kontrollis ka ÕVVTK Lääne

maakonnakomisjoni 6. jaanuari 1994. a. otsuse nr. 79 seaduslikkust. Sellega rikkus ringkonnakohus

HKS § 27 lõiget 2 ja TKS § 301 lg 2 mõtet.

Vaidluse lahendamisel pidid kohtud kontrollima, kas Haapsalu Linnavalitsus järgis korralduse

andmisel õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist reguleerivate normatiivaktide sätteid. Vastavalt

ORAS §le 12 lg 3 p. 2 tagastatakse ainult see vara, mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul.

Vara loetakse individualiseeritaval kujul säilinuks, kui see vastab ORAS §s 12 lg 8 esitatud

tingimustele.

Eeltoodud põhjustel rahuldatakse Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlus

osaliselt ning T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja kassatsioonkaebuses esitatud taotlus täielikult.

Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele ja asi saatmisele uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada Haapsalu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus osaliselt.

Rahuldada T. Kuldkepi ja Ä. Vahari esindaja vandeadvokaat A. Toominga kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsus haldusasjas

nr. II2/187/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada kassatsioonikautsjon Haapsalu Linnavalitsusele 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni ja Tarvo Kuldkepile 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 19. jaanuaril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann