3-1-1-6-96 · Riigikohus

3-1-1-6-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2, ja 141 lg 2 p. 2,3, ja § 184 lg 2 järgi.

Tallinna Linnakohtu 31. augusti 1995. a. otsusega tunnistati A. P. süüdi KrK §-de 15 lg 2, ja 141 lg 2 p. 2,3,

ja § 184 lg 2 järgi ja karistati lõpliku karistusega kuus aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas.

See karistus katab osalisel liitmisel ka Tallinna Linnakohtu 16. jaanuari 1995. a. otsusega KrK § 140 lg 2 p. 1

järgi tingimisi mõistetud vabadusekaotuse.

A. P. mõisteti süüdi selles, et ta 20. märtsil 1995. a. kella 22.30 paiku alkoholijoobes taksoautos X, X tänaval

nõudis taksojuht L. S. kassaraha, ähvardades teda gaasipüstoliga. Kui kannatanu L. S. osutas A. P. vastupanu

ja hakkas teda tänaval jälitama, laskis A. P. kannatanut kaks korda gaasipüstolist. Pärast seda, kui kannatanul

õnnestus taas autosse siseneda, lõi A. P. püstolipäraga katki auto aknaklaasi ja laskis uuesti L. S.

gaasipüstolist. Kuritegu jäi lõpule viimata A. P. tahtest olenemata põhjustel, kuna sündmuskohale tulid

politseitöötajad ja taksojuhid.

Samuti mõisteti A. P. süüdi selles, et ta samal ajal X, X tänava maja nr. N juures laskis gaasipüstolist

kannatanu P. P., kes püüdis tõkestada A. P. kuritegelikku käitumist. Gaasi toimel tekkis taksojuht P. P. ja tema

taksos viibinud reisijal pisaratevool.

A. P. apellatsioonkaebuse alusel kriminaalasja läbi vaadanud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

leidis oma 16. oktoobri 1995. a. otsuses, et asja arutamisel esimese astme kohtus ei olnud välja selgitatud

kannatanu L . S. tekitatud kehavigastuste iseloom, kuigi uurija oli kohtueelses menetluses määranud

kohtumeditsiiniekspertiisi ning et kahtlusi kutsub esile küsimus, kas kuriteoriistana kasutatud gaasipüstol on

käsitletav relvana. Neil põhjustel tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja uueks

arutamiseks samale kohtule.

Riigikohtule esitatud kassatsioonprotestis rõhutab riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, et osundatud asjaolud

ei saanud olla Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamise aluseks ja need ei tinginud kriminaalasja saatmist

uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtusse. Protestis leitakse, et eeluurimisel

meditsiinidokumentide esitamata jätmise tõttu ei saanud eksperdid vastata küsimustele, millised vigastused

olid tekitatud kannatanule ja milline oli nende raskusaste. Samuti ei peeta õigeks põhjendada kohtuotsuse

tühistamist sellega, et kuriteo kvalifikatsiooni mõttes on kohtule vaieldav gaasipüstoli arvamine relvana

kasutatavate esemete hulka. Kummaski probleemis ei näe kassaator AKKS §-s 33 sätestatud

kriminaalprotsessi seaduse olulist rikkumist, mis olnuks aluseks apellatsioonikohtu ülalmärgitud järeldustele.

Mõlemad apellatsioonikohtu poolt tõstatatud probleemid pidanuks kassaatori arvates lahendama kohus ise.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokurör M. Püssi, kes toetas

kassatioonprotesti,

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. P. süüdistusasja läbivaatamisel sisulise põhjenduseta

jätnud KrMK § 19 nõudeid eirates tarvitusele võtmata abinõusid kriminaalasja tehiolude igakülgseks ja

täielikuks uurimiseks.

AKKS § 15 lg 1 järgi võib ringkonnakohus eelmenetluse käigus määrata ekspertiisi ja nõuda tõendeid.

Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtuvalt on kohus pööranud olulist tähelepanu

menetlusdokumentidelele, kus on fikseeritud andmeid gaasipüstoli laskude toime, kahjustuste iseloomu ja

saadud arstiabi kohta. Kohtu poolt oluliseks peetud järelduste täpsustamist võimaldanuks eksperdi osavõtt

kohtulikust uurimisest KrMK §-des 249-250 sätestatud alustel.

AKKS § 33 mõtte kohaselt võib ringkonnakohus saata kriminaalasja uueks arutamiseks tagasi esimese astme

kohtule, kui kohtuistungi käigus tuvastatakse niisugune kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine, mis

toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Ülaltoodust nähtub, et linnakohtu minetused olid

kõrvaldatavad apellatsioonimenetluse käigus.

Kohtu ebakindlus gaasipüstoli kui ründevahendi hindamisel ei ole kooskõlas asjas tuvastatud tehioludega.

A. P. gaasipüstol, mida ta kasutas kannatanute vastu suunatud ründel ähvardamiseks ja järgnevalt nende

tegevusvõime kahjustamiseks toksiliste ainetega korduvlaskudega, aga ka kannatanute viibimisel autos kui

piiratud ruumis, on kahtlematult relv süüdistuses käsitletud sätete mõttes.

Juhindudes AKKS-i §-dest 63 p. 2, 64 p. 2, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 1995. a. otsus A. P. süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed : Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep