3-1-1-3-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. M. kaitsja vandeadvokaat Vello Treial ja Riigiprokuratuuri Saare Maakohtu 24. juuli 1995. a. otsusega mõisteti A. M. KrK § 108 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati
Legislator headnote
AI generated3-1-1-3-96 · Riigikohus: Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega A.
Full text
3-1-1-3-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 9. jaanuaril 1996. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri
Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
A. M. süüdistuses KrK § 108 lg 1, ja 113 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. M. kaitsja vandeadvokaat Vello Treial ja Riigiprokuratuuri
prokurör Marge Püss.
Saare Maakohtu 24. juuli 1995. a. otsusega mõisteti A. M. KrK § 108 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati
vabadusekaotusega 6 kuud. Samuti mõisteti A. M. süüdi KrK § 1842 lg 1 järgi ja teda karistati
vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks
karistuseks mõisteti A. M.-le kuritegude kogumi eest 2 aastat vabadusekaotust.
Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega A.
M.-le mõistetud, kuid kandmata karistus. Ärakantud karistuse hulka oli arvatud eelvangistuse aeg 8. märtsist
1993. a. kuni 1. oktoobrini 1993. a. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. M.-le 2 aastat ja 6 kuud
vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
A. M. mõisteti KrK § 108 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tekitas 23. aprilli 1995. a. öösel S. maakonnas L. valla
R. külas vastastikuses tülis raskeid kehavigastusi kannatanule R. K.-le. Samuti mõisteti A. M. süüdi KrK
§ 1842 lg 1 järgi selles, et ta tekitas samal ööl L. valla T. kultuurimaja juures kergeid kehavigastusi
politseinikule A. K.-le.
Saare Maakohtu otsuse peale esitas A. M. kaitsja vandeadvokaat V. Treial apellatsioonkaebuse, milles taotleti
kohtuotsuse tühistamist ja kohtualuse õigeksmõistmist.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Saare Maakohtu otsus
A. M. süüdimõistmises KrK § 1842 lg 1 järgi, samuti talle KrK §-de 40 ja 41 alusel mõistetud karistuse ja
lõpliku karistuse osas.
A. M. mõisteti süüdi KrK § 113 järgi ja teda karistati 3-kuulise arestiga.
A. M.-le mõisteti KrK § 40 alusel karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrK
§ 41 alusel talle 1 aasta vabadusekaotust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus
rahuldati osaliselt.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber
kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse A. M. süüdistusasjas ringkonnakohtu otsuse tühistamist
KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
kes toetas kassatsioonprotestis esitatud taotlust, samuti kaitsja seletuse,
t u v a s t a s :
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotestis esitatud taotlus on põhjendatud.
A. M. oli Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega karistatud 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi
3-aastase katseajaga. Eelvangistusaja mahaarvamisel oli vabadusekaotuslikust karistusest kandmata 1 aasta 5
kuud ja 8 päeva. Uued kuriteod pani A. M. toime katseaja jooksul.
Kui isik paneb katseajal uuesti toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei tohi
lõplik karistus selle kuriteo eest KrK § 41 alusel olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud
vabadusekaotuse tähtajast. A. M. süüdistusasjas on see tähtaeg 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva.
Kohtuotsuse järgi on ringkonnakohus seisukohal, et uue lõpliku karistuse mõistmisel ei tohi liita kandmata
karistusest rohkem kui esimese astme kohtus liidetud 6 kuud, kuna vastupidisel juhul halvendatakse
kohtualuse olukorda. Selline seisukoht on väär.
Lõpliku karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi järgi on kohtud kohustatud vastavalt KrK § le 41 lg 1
liitma eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud
karistusega. Kohtualuse olukord ei halvene seni, kuni lõplik karistus ei ületa varem mõistetud lõplikku
karistust.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus süüdimõistetule A.
M.-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Peeter Vaher
Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep