Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-3-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.3.96.3 AI generated

3-1-1-3-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-3-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. M. kaitsja vandeadvokaat Vello Treial ja Riigiprokuratuuri Saare Maakohtu 24. juuli 1995. a. otsusega mõisteti A. M. KrK § 108 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-3-96 · Riigikohus: Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega A.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-3-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. M. süüdistuses KrK § 108 lg 1, ja 113 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. M. kaitsja vandeadvokaat Vello Treial ja Riigiprokuratuuri

prokurör Marge Püss.

Saare Maakohtu 24. juuli 1995. a. otsusega mõisteti A. M. KrK § 108 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati

vabadusekaotusega 6 kuud. Samuti mõisteti A. M. süüdi KrK § 1842 lg 1 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega 2 aastat. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks

karistuseks mõisteti A. M.-le kuritegude kogumi eest 2 aastat vabadusekaotust.

Sellele karistusele liideti KrK § 41 lg 1 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega A.

M.-le mõistetud, kuid kandmata karistus. Ärakantud karistuse hulka oli arvatud eelvangistuse aeg 8. märtsist

1993. a. kuni 1. oktoobrini 1993. a. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. M.-le 2 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

A. M. mõisteti KrK § 108 lg 1 järgi süüdi selles, et ta tekitas 23. aprilli 1995. a. öösel S. maakonnas L. valla

R. külas vastastikuses tülis raskeid kehavigastusi kannatanule R. K.-le. Samuti mõisteti A. M. süüdi KrK

§ 1842 lg 1 järgi selles, et ta tekitas samal ööl L. valla T. kultuurimaja juures kergeid kehavigastusi

politseinikule A. K.-le.

Saare Maakohtu otsuse peale esitas A. M. kaitsja vandeadvokaat V. Treial apellatsioonkaebuse, milles taotleti

kohtuotsuse tühistamist ja kohtualuse õigeksmõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Saare Maakohtu otsus

A. M. süüdimõistmises KrK § 1842 lg 1 järgi, samuti talle KrK §-de 40 ja 41 alusel mõistetud karistuse ja

lõpliku karistuse osas.

A. M. mõisteti süüdi KrK § 113 järgi ja teda karistati 3-kuulise arestiga.

A. M.-le mõisteti KrK § 40 alusel karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrK

§ 41 alusel talle 1 aasta vabadusekaotust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldati osaliselt.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber

kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse A. M. süüdistusasjas ringkonnakohtu otsuse tühistamist

KrK § 41 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

kes toetas kassatsioonprotestis esitatud taotlust, samuti kaitsja seletuse,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotestis esitatud taotlus on põhjendatud.

A. M. oli Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 1993. a. otsusega karistatud 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi

3-aastase katseajaga. Eelvangistusaja mahaarvamisel oli vabadusekaotuslikust karistusest kandmata 1 aasta 5

kuud ja 8 päeva. Uued kuriteod pani A. M. toime katseaja jooksul.

Kui isik paneb katseajal uuesti toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei tohi

lõplik karistus selle kuriteo eest KrK § 41 alusel olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud

vabadusekaotuse tähtajast. A. M. süüdistusasjas on see tähtaeg 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva.

Kohtuotsuse järgi on ringkonnakohus seisukohal, et uue lõpliku karistuse mõistmisel ei tohi liita kandmata

karistusest rohkem kui esimese astme kohtus liidetud 6 kuud, kuna vastupidisel juhul halvendatakse

kohtualuse olukorda. Selline seisukoht on väär.

Lõpliku karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi järgi on kohtud kohustatud vastavalt KrK § le 41 lg 1

liitma eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud

karistusega. Kohtualuse olukord ei halvene seni, kuni lõplik karistus ei ületa varem mõistetud lõplikku

karistust.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus süüdimõistetule A.

M.-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep