3-1-1-1-96 · Riigikohus

3-1-1-1-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3; 141 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sillamäe Linnakohtu 3. mai 1995. a. otsusega on A. K. süüdi

mõistetud KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3; 141 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi ning karistatud kuritegude kogumi

eest KrK § 40 alusel 6-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

Samade kuritegude eest mõisteti sama kohtuotsusega süüdi veel A. J.

KrK § 140 lg 2 p. 1,2,3 järgi tunnistati A. K. süüdi selles, et ta koos A. J.-ga 29. detsembril 1994. a. X linnas

avalikult varastas M. R.-i käekoti koos selles olnud asjadega kokku 279 krooni väärtuses ja G. L.-lt käekoti

ja kilekoti koos asjadega 1046 krooni väärtuses.

KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3 järgi tunnistati A. K. süüdi selles, et ta koos A. J.-ga 27. detsembril 1994. a. X linnas

noaga ähvardades röövis T. V.-lt 382krooni raha ja 29. detsembril 1994. a. S. L.-lt vara ja raha kokku 334

krooni ulatuses.

Samas T. V.-lt haigekassa kaardi ja korteriüüri tasumise kviitungite riisumine kvalifitseeriti KrK § 185 lg 2

järgi.

29. detsembril 1994. a. tungis A. K. koos A. J.-ga X linnas kallale alaealisele V. J.-le ning pekstes ja noaga

ähvardades röövisid kannatanult kitarri, mütsi, jope ja kaelaketi kokku 850 krooni väärtuses.

Sillamäe Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses A. K. taotles enda õigeksmõistmist, kuna ta

väidetavalt pole osalenud ühegi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel koos A. J.-ga.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsusega jäeti Sillamäe Linnakohtu otsus

sisuliselt muutmata ja A. K. apellatsioonkaebus rahuldamata, täpsustati linnakohtu otsust aga A. J. karistuse

kandmise aja alguse osas.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. K. Ta taotleb Sillamäe

Linnakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest

ei ole osalenud A. J.-ga kuritegude toimepanemises. Veel leiab kassaator, et Sillamäe Linnakohtu kohtunik

R. Minzatov ei uurinud kriminaalasja kohtuistungil objektiivselt ja erapooletult. R. Minzatov osales uurijana

A. K. varasemates kriminaalasjades, sanktsioneeris tema vahi alla võtmise käesolevas kriminaalasjas ja

kassaator kahtleb tema erapooletuses. Eeltoodu alusel taotles kassaator R. Minzatovi taandamist, kuid

Sillamäe Linnakohtus jäeti taotlus rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja

materjalidega, ära kuulanud prokuröri seletuse, milles taotleti kaebuse rahuldamata jätmist

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud ega

kuulu tühistamisele.

Kassatsioonkaebuses ei ole A. K. esitanud ühtegi sellist argumenti, mida ei oleks Sillamäe Linnakohtu ja

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kummutatud ning seetõttu ei pea Riigikohtu

kriminaalkolleegium vajalikuks korrata toodud põhjendusi.

A. K. esitas kirjaliku taotluse enne kohtuistungi toimumist Sillamäe Linnakohtu kohtunik R. Minzatovi

taandamiseks ja kordas seda taotlust kohtuistungil 2. mail 1995. a. Kohtuniku taandamise küsimuse on

otsustanud kohus määrusega 2. mail 1995. a. taandatava kohtuniku R. Minzatovi osavõtuta kooskõlas KrMK

§ 232 sätetega ja leidnud, et kohtuniku taandamiseks puudub alus. Nimetatud määruses puuduvad aga

motiivid, miks kohus jättis taanduse rahuldamata ja Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks

täiendavalt motiveerida taanduse rahuldamata jätmist.

Kohtuniku taandamise üldalused annab KrMK § 20 ja selle kohaselt ei tohi kohtunik kriminaalasja

menetlusest osa võtta ja kuulub taandamisele, kui ta isiklikult on otseselt või kaudselt sellest kriminaalasjast

huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamise alused sätestab KrMK § 26. Selle kohaselt ei või

kriminaalasja arutamisel kuuluda kohtu koosseisu isikud, kes antud kriminaalasjast võtsid osa uurijana.

Kohtunik R. Minzatov ei ole uurijana osa võtnud A. K. kriminaalasjast, mida arutati Sillamäe Linnakohtus

2.-3. mail 1995. a. Asjaolu, et R. Minzatov uurijana võttis osa A. K. varasematest kriminaalasjadest 1990.a.

ja 1991.a., ei ole taandamise aluseks hilisemas kriminaalasjas.

Kohtuniku taandamise aluseks ei ole ka tema poolt kohtualuse suhtes eelnevalt tõkendi kohaldamise või

muutmise otsustamine samas kriminaalasjas.

Tõendid selle kohta, et R. Minzatov oleks huvitatud A. K. kriminaalasjast või tekiks kahtlus tema

erapooletuses, kriminaalasjas puuduvad ja linnakohtu seisukoht taanduse rahuldamata jätmise kohta on õige.

Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete

kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsus A. K. süüdistusasjas muutmata

ja A. K. kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 9. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, erik Kergandberg