III-2/1-105/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T. Paul Raua erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a.
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-105/95 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T. Paul Raua erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a.
Full text
III-2/1-105/95
M Ä Ä R U S
Tartus, 21. detsembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T.
Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. detsembril 1995. a.
Paul Raua erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a.
määruse menetluse lõpetamise kohta Paul Raua hagis Laine ja Enn Puksa vastu Põlva Rajooni
TSN TK otsuse ja Põlva Notaribüroo poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse
seadusevastaseks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks elamule.
Põlva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja Omandireformi aluste seaduse §de 7, 12 lg 1
ja lg 3 p. 3 ning 19 alusel: 1) tunnistada täielikult seadusevastaseks endise Põlva Rajooni TSN TK 7.
septembri 1970. a. otsus, millega Ahja vallas asuva "Molloka" talu hooned anti tasuta Aleksander
Puksa omandisse; 2) tunnistada täielikult seadusevastaseks Põlva Notaribüroo poolt 3. juunil 1994. a.
kostjatele väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, millega nimetatud majavalduse pärisid
kostjad; 3) tunnistada tema omandiõigust " mõttelisele osale talu elamust.
Hagiavalduse kohaselt päris hageja 1938. a. " mõttelise osa talumaadest, 1949. a. karistati teda ENSV
SM Sõjatribunali poolt 25-aastase vabaduskaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. Praeguseks
on hageja rehabiliteeritud ja koos õe Laine Puksaga (kostja) tunnistatud talumaade osas
omandireformi õigustatud subjektiks, kuid see otsus ei laiene talu elamule. Kuna A. Puksa sai
majavalduse riigiorgani otsusega tasuta, siis on välistatud heauskne omandamine.
Põlva Maakohtu 7. märtsi 1995. a. eelistungil tehtud määrusega jäeti hagi TsKS § 222 p. 1 alusel läbi
vaatamata, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni
otsust vara tagastamise või tagastamatajätmise kohta ei ole veel tehtud.
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrusega maakohtu määrus tühistati ja uue määrusega
lõpetati asjas menetlus. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt ORAS-le ja sellest
tulenevatele õigusaktidele on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks
ettenähtud halduskord ja sellega seotud vaidlused lahendatakse halduskohtus. Ringkonnakohus leidis
ka, et maa- ja linnakohtu pädevusse ei kuulu nõuded tunnistada täielikult seadusevastaseks Põlva
Rajooni RSN TK otsus ja notari poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus.
Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samasse
kohtusse. Kassaator leiab, et asjas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega elamuosa väljanõudmiseks
füüsilistelt isikutelt, kus tuleb anda hinnang sellele, kas elamuosa on kostjate hea- või pahauskses
omandis. Eeltoodut saab lahendada ainult tsiviilkohtupidamise korras. Ka ORAS § 19 näeb vara
tagastamisest või kompenseerimisest tulenevate vaidluste lahendamise ette kohtus, mitte ainult
halduskohtus.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel.
Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue kuulub maa- või linnakohtu pädevusse.
Seejuures on üheks kehtetuse tingimuseks selle seadusevastasus. Hagiavaldusest ei selgu, millistel
asjaoludel ja õiguslikul alusel hageja pärimisõiguse tunnistust seadusevastaseks peab.
Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ja millise seaduse alusel käsitletav nõue ei kuulu maa- või
linnakohtu pädevusse ning kelle pädevusse see kuulub. Sellega on rikutud TsKS §-i 213 lg 1 p. 5 ja
eeltoodud osas kuulub ringkonnakohtu määrus tühistamisele.
Ülejäänud osas on ringkonnakohus seaduslikult lõpetanud menetluse TsKS § 218 p. 1 alusel.
ORAS-e § 3 lg 3 järgi omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse vara samas seaduses
ning muudes normatiivaktides sätestatud korras. Sama seaduse paragrahvide 12 lg 5 ja 17 lg 2
kohaselt kehtestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ning otsustab sellega
seonduvad protseduurilised küsimused Vabariigi Valitsus. Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega
nr. 36 on kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" (tagastamise kord). Selle
p. 23 sätestab, et õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan
ning ühistatud vara suhtes vastav põllumajandusreformi komisjon. Seejuures on omavalitsuse
täitevorgan pädev otsustama nii juriidiliste kui füüsiliste isikute omandis oleva vara tagastamist ning
arvestama vara tagastamist välistavaid asjaolusid ja heausksust välistavaid asjaolusid (tagastamise
korra p. 29). TsKS §-st 1 lg 1 ning 2 tulenevalt mõistab kohus õigust tsiviilasjades, milleks on tsiviil-,
perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlused. Omandireformi käigus vara tagastamise
otsustamist ei reguleeri tsiviilõigus. TsKS § 1 lg 4 kohaselt lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu
pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju. Omandireformi käigus vara
tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Vara tagastamise otsustamine toimub
halduskorras. Seega ORAS-e alusel esitatud nõue õigusvastaselt võõrandatud varale omandi
saamiseks kas selle tagastamise või omandiõiguse tunnistamise teel ei kuulu maa- või linnakohtu
pädevusse. ORAS-e § 19 kohaselt lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või
kompenseerimisest tulenevad vaidlused kohtu korras. Tagastamisest tuleneb vaidlus pärast selleks
pädeva organi otsust vara tagastamise või tagastamatajätmise kohta. Kuna tagastamise otsustab
kohaliku omavalitsuse täitevorgan, siis tema õigusakti peale esitatakse HKS § 4 lg 1 p. 4 kohaselt
kaebus halduskohtusse.
Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et Põlva Rajooni RSN TK otsuse seadusevastaseks
tunnistamise nõue ei kuulu maakohtu pädevusse. Kui hageja peab vajalikuks seda otsust
seadusevastaseks tunnistada, tuleb tal pöörduda halduskohtusse.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium
m ä ä r a s:
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a. määrus tühistada osas, millega
lõpetati menetlus Põlva Notaribüroo poolt 3. juunil 1994. a. väljaantud seadusjärgse
pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes. Selles osas saata asi samale
kohtule uueks läbivaatamiseks.
Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Tagastada Paul Rauale 23. oktoobril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
Eesistuja J. Odar
Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik