Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-105/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.105.95.377 AI generated

III-2/1-105/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-105/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T. Paul Raua erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a.

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-105/95 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T. Paul Raua erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-105/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 21. detsembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa J. Luik ja T.

Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. detsembril 1995. a.

Paul Raua erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a.

määruse menetluse lõpetamise kohta Paul Raua hagis Laine ja Enn Puksa vastu Põlva Rajooni

TSN TK otsuse ja Põlva Notaribüroo poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse

seadusevastaseks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks elamule.

Põlva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja Omandireformi aluste seaduse §de 7, 12 lg 1

ja lg 3 p. 3 ning 19 alusel: 1) tunnistada täielikult seadusevastaseks endise Põlva Rajooni TSN TK 7.

septembri 1970. a. otsus, millega Ahja vallas asuva "Molloka" talu hooned anti tasuta Aleksander

Puksa omandisse; 2) tunnistada täielikult seadusevastaseks Põlva Notaribüroo poolt 3. juunil 1994. a.

kostjatele väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, millega nimetatud majavalduse pärisid

kostjad; 3) tunnistada tema omandiõigust " mõttelisele osale talu elamust.

Hagiavalduse kohaselt päris hageja 1938. a. " mõttelise osa talumaadest, 1949. a. karistati teda ENSV

SM Sõjatribunali poolt 25-aastase vabaduskaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. Praeguseks

on hageja rehabiliteeritud ja koos õe Laine Puksaga (kostja) tunnistatud talumaade osas

omandireformi õigustatud subjektiks, kuid see otsus ei laiene talu elamule. Kuna A. Puksa sai

majavalduse riigiorgani otsusega tasuta, siis on välistatud heauskne omandamine.

Põlva Maakohtu 7. märtsi 1995. a. eelistungil tehtud määrusega jäeti hagi TsKS § 222 p. 1 alusel läbi

vaatamata, kuna õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohaliku komisjoni

otsust vara tagastamise või tagastamatajätmise kohta ei ole veel tehtud.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi määrusega maakohtu määrus tühistati ja uue määrusega

lõpetati asjas menetlus. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt ORAS-le ja sellest

tulenevatele õigusaktidele on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks

ettenähtud halduskord ja sellega seotud vaidlused lahendatakse halduskohtus. Ringkonnakohus leidis

ka, et maa- ja linnakohtu pädevusse ei kuulu nõuded tunnistada täielikult seadusevastaseks Põlva

Rajooni RSN TK otsus ja notari poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus.

Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samasse

kohtusse. Kassaator leiab, et asjas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega elamuosa väljanõudmiseks

füüsilistelt isikutelt, kus tuleb anda hinnang sellele, kas elamuosa on kostjate hea- või pahauskses

omandis. Eeltoodut saab lahendada ainult tsiviilkohtupidamise korras. Ka ORAS § 19 näeb vara

tagastamisest või kompenseerimisest tulenevate vaidluste lahendamise ette kohtus, mitte ainult

halduskohtus.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub osaliselt tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel.

Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue kuulub maa- või linnakohtu pädevusse.

Seejuures on üheks kehtetuse tingimuseks selle seadusevastasus. Hagiavaldusest ei selgu, millistel

asjaoludel ja õiguslikul alusel hageja pärimisõiguse tunnistust seadusevastaseks peab.

Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ja millise seaduse alusel käsitletav nõue ei kuulu maa- või

linnakohtu pädevusse ning kelle pädevusse see kuulub. Sellega on rikutud TsKS §-i 213 lg 1 p. 5 ja

eeltoodud osas kuulub ringkonnakohtu määrus tühistamisele.

Ülejäänud osas on ringkonnakohus seaduslikult lõpetanud menetluse TsKS § 218 p. 1 alusel.

ORAS-e § 3 lg 3 järgi omandireformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse vara samas seaduses

ning muudes normatiivaktides sätestatud korras. Sama seaduse paragrahvide 12 lg 5 ja 17 lg 2

kohaselt kehtestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ning otsustab sellega

seonduvad protseduurilised küsimused Vabariigi Valitsus. Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega

nr. 36 on kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" (tagastamise kord). Selle

p. 23 sätestab, et õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan

ning ühistatud vara suhtes vastav põllumajandusreformi komisjon. Seejuures on omavalitsuse

täitevorgan pädev otsustama nii juriidiliste kui füüsiliste isikute omandis oleva vara tagastamist ning

arvestama vara tagastamist välistavaid asjaolusid ja heausksust välistavaid asjaolusid (tagastamise

korra p. 29). TsKS §-st 1 lg 1 ning 2 tulenevalt mõistab kohus õigust tsiviilasjades, milleks on tsiviil-,

perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlused. Omandireformi käigus vara tagastamise

otsustamist ei reguleeri tsiviilõigus. TsKS § 1 lg 4 kohaselt lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu

pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju. Omandireformi käigus vara

tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Vara tagastamise otsustamine toimub

halduskorras. Seega ORAS-e alusel esitatud nõue õigusvastaselt võõrandatud varale omandi

saamiseks kas selle tagastamise või omandiõiguse tunnistamise teel ei kuulu maa- või linnakohtu

pädevusse. ORAS-e § 19 kohaselt lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või

kompenseerimisest tulenevad vaidlused kohtu korras. Tagastamisest tuleneb vaidlus pärast selleks

pädeva organi otsust vara tagastamise või tagastamatajätmise kohta. Kuna tagastamise otsustab

kohaliku omavalitsuse täitevorgan, siis tema õigusakti peale esitatakse HKS § 4 lg 1 p. 4 kohaselt

kaebus halduskohtusse.

Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et Põlva Rajooni RSN TK otsuse seadusevastaseks

tunnistamise nõue ei kuulu maakohtu pädevusse. Kui hageja peab vajalikuks seda otsust

seadusevastaseks tunnistada, tuleb tal pöörduda halduskohtusse.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1995. a. määrus tühistada osas, millega

lõpetati menetlus Põlva Notaribüroo poolt 3. juunil 1994. a. väljaantud seadusjärgse

pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes. Selles osas saata asi samale

kohtule uueks läbivaatamiseks.

Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Paul Rauale 23. oktoobril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik