III-1/1-96/95 · Riigikohus

III-1/1-96/95 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. detsembril 1995. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. M. ja F. D. süüdistuses KrK § 155 lg 1; 139 lg 2 p. 1 ja § 15 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. J. M. esitati eeluurimisel süüdistus KrK § 155 lg 1 ja § 139 lg 2 p. 1 ja 2 ning F. D. KrK § 155 lg 1 ja 139 lg 2 p. 1 järgi. Kohtu alla anti mõlemad KrK § 155 lg 1 ja § 139 lg 2 p. 1 järgi. Esitatud süüdistuse kohaselt teostasid nimetatud isikud 13. septembril 1995. a. omavoliliselt metsaraiet X maakonnas X vallas X küla lähedal X metskonnas, saagides selleks raieluba omamata maha 20 m3 männipalke. See J. M. ja F. D. tegevus kvalifitseeriti KrK § 155 lg 1 järgi kui ebaseaduslik metsaraie, millega põhjustati oluline kahju 11 875 krooni ulatuses. Ebaseaduslikult langetatud palkidest laaditi 11 m3 autole ja püüti ära viia. See J. M. ja F. D. tegu kvalifitseeriti isikute grupi eelneval kokkuleppel sooritatud salajase vargusena J. M. puhul KrK § 139 lg 2 p. 1 ja 2 ning F. D. puhul KrK § 139 lg 2 p. 1 järgi. Ida-Viru Maakohtu 14. augusti 1995. a. otsusega mõisteti mõlemad kohtualused õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende käitumises. Maakohus lähtus toimunu õiguslikul hindamisel kohtualuste esitatud versioonist, mille kohaselt nad ei teadnud, et metsa ülestöötamiseks puudus raieluba, kuna nad olid end Sergeiks nimetanud isiku poolt palgatud töölised ja tööandja näitas neile mingit paberit, mida nad pidasid raieloaks. Sellest tuletas kohus kuritegude subjektiivse külje puudumise. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooniprotestiga Ida-Viru prokurör A. Lembit, kes pidas J. M. ja F. D. ütlusi absurdseteks ja ebatõepärasteks. Apellant rõhutas töölepingu puudumist väidetud tööandjaga, kelle elukohta ega muid isikuandmeid töövõtjad ei tea. Ka anonüümsel tööandjal ei saanud sisukohast raieluba olla, langetamisele kuulunud puud pidanuks olema klumbitud ning raietöödeks eraldatud metsaosa märgistatud. Viru Ringkonnakohtu istungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla palus kohtualused süüdi mõista KrK § 139 lg 2 p. 1 ja § 15 lg 2 järgi, KrK § 155 lg 1 järgi aga õigeks mõista, kuna metsamajandusele ei ole tekitatud olulist kahju ja kuriteokoosseis puudub. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 14. augusti 1995. a. õigeksmõistev otsus J. M. ja F. D. süüdistusasjas. J. M. ja F. D. tunnistati süüdi KrK § 155 lg 1 järgi, kuid vabastati KrK § 53 lg 1 p. 1 alusel kriminaalvastutusest aegumise tõttu. Sama otsusega tunnistati nad süüdi KrK 139 lg 2 p. 1 ja § 15 lg 2 järgi. J. M. karistati vabadusekaotusega üheks aastaks kinnises vanglas ning F. D. vabadusekaotusega kuueks kuuks poolkinnises vanglas. Riigimetsale tekitatud kahju 3 201 krooni mõisteti kohtualustelt välja solidaarselt. J. M. on oma kassatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et oli koos F. D. Sergei-nimelise tööandja teenistuses ja tegutses temaga sõlmitud suuliste kokkulepete ning temalt saadud juhiste kohaselt. Ta ei pea end süüdlaseks kummaski inkrimineeritud kuriteos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi seisukoha, kes ei pidanud põhjendatuks J. M. süüdimõistmist KrK § 155 lg 1 järgi, muus osas kassatsioonkaebust ei toetanud, t u v a s t a s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsuses on KrMK § 19 lg 1 nõuetele vastavalt täidetud tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse käsitlemise nõuet. KrMK § 50 lg 1 kohaselt on hinnatud asjas kogutud tõendeid nende kogumis seadusest ja siseveendumusest lähtudes. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tõendite analüüsi kaudu kummutanud kohtualuste süü eitamisele rajatud versiooni anonüümsest tööandjast ja kohtualuste sõltuvusest selle tööandja juhistest. Metsamaterjali vargust käsitlevas osas on tehioludele vastavalt täpsustatud kuriteole varem antud õiguslikku hinnangut - tegu on põhjendatult kvalifitseeritud kuriteokatsena KrK § 139 lg 2 p. 1 ja 15 lg 2 järgi. Kriminaalasjas olevate menetlusdokumentide ja AKKS § 24 sätestatud põhimõtetega ei ole aga kooskõlas apellatsioonikohtu poolt J. M. ja F. D. süüditunnistamine KrK § 155 lg 1 järgi, kuigi nad samas vabastati sel alusel kriminaalvastutusest aegumise tõttu. Eelnevalt oli Ida-Viru Maakohtu 14. augusti 1995. a. otsuse, millega J. M. ja F. D. mõlemas kuriteos õigeks mõisteti, vaidlustanud oma apellatsioonprotestiga Ida-Viru prokurör A. Lembit (tl. 227). Kuigi protest apellandi õiguslikku positsiooni selgelt ei kajasta, on see olnud apellatsioonimenetluse aluseks. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungi protokollist nähtuvalt ei ole kohtuistungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla kohtuistungi alul loobunud protesti mingit osa toetamast, küll aga on tema seisukoht muutnud kohtuistungi käigus. Kohtuistungi protokollis kajastatud poolte vaidluse puhul on prokurör toetanud vaid protesti seda osa, mis käsitleb metsamaterjali varguse katsega seonduvat, KrK § 155 lg 1 osas on ta aga lõppjäreldusena jaganud esimese astme kohtu seisukohta. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsuse kirjeldava osa järgi on prokurör palunud mõlemad kohtualused KrK § 155 lg 1 järgi õigeks mõista. AKKS § 16 kohaselt on apellatsioonkaebuse või - protesti esitanud isikul õigus kaebusest või protestist loobuda kuni hetkeni, mil kohus läheb otsust tegema. AKKS § 24 lg 1 kohaselt on menetlusosalise kaebusest või protestist loobumine kohtule siduv. Kohtuistungil esinenud prokuröri seisukohavõttu arvestades oli sisuliselt toimunud apellatsioonprotestist osaline loobumine ja sellest tulenevalt ei olnud apellatsioonikohus pädev J. M. ega ka F. D. süüdi mõistma KrK § 155 lg 1 järgi. AKKS § 32 lg 2 sätestatud alusel tuleb apellatsioonikohtu järeldused täpsustada mõlema süüdimõistetu - J. M. ja F. D. suhtes, kuigi viimane ei ole kohtulahendit vaidlustanud. Ebaseadusliku matsaraiega tekitatud kahju kuulub hüvitamisel tsiviilkohtupidamise korras. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes AKKS § 32 lg 2, § 63 p. 3, § 64 p. 2 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1995. a. otsus J. M. ja F. D. süüditunnistamise osas KrK § 155 lg 1 järgi ja nendelt sellest tuleneva kahju väljamõistmise osas. 2. Mõista J. M. ja F. D. KrK § 155 lg 1 järgi õigeks. 3. Riigimetsale tekitatud kahju jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. 4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 5. J. M. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 19. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep