III-1/1-92/95 · Riigikohus

III-1/1-92/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. detsembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. K. ja D. I. süüdistuses KrK § 161 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud A. K. ja D. I., nende kaitsjad vandeadvokaadid

Aivar Raudsik ja Jelena Benevolenskaja ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

D. I. ja A. K. esitati süüdistus KrK §-de 1411 lg 3 p. 1 - 15 lg 2 ja 161 järgi. Neid süüdistati KrK § 1411 lg 3

p. 1 - 15 lg 2 järgi selles, et olles ametiisikud ( D. I. AS X pank juhatuse esimees ja A. K. AS X pank

kommertsosakonna juhataja asetäitja ), eelneval kokkuleppel ja kuritarvitades oma ametiseisundit, rikkusid

tahtlikult pangas kehtivaid raamatupidamise eeskirju klientidega tehtavate operatsioonide kajastamisel panga

bilansis vastavalt kehtivale kontoplaanile. Nad ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid, millised tulenesid

nende ametikohast ja jätsid tahtlikult kajastamata panga bilansi kontodel 737 ja 738 AS X panga

kommertsosakonna poolt sõlmitud lühiajalised deposiitlepingud nr. 5 18. augustist 1993. a. I. T. 8 875 944

krooni suuruses summas, nr. 20 13. septembrist 1993. a. V. T. summas 325 000 krooni, nr. 21 13. septembrist

1993. a. I. T. 4 602 000 krooni suuruses summas ja nr. 23 1. oktoobrist 1993. a. AS H summas 1 300 000

krooni - kokku 15 102 944 krooni suuruses summas. Veel jätsid D. I. ja A. K. tahtlikult kajastamata panga

bilansi kontol nr. 497 ülaltoodud kuupäevadel AS X panga kommertsosakonna poolt AS- de C ja C esindaja I.

S. sõlmitud lühiajalised laenulepingud nr. 14, 19, 24 ja 27 - kokku 15 102 944 krooni suuruses summas.

Ülalmärgitud deposiit- ja laenulepingud jäeti kajastamata panga bilansi kontodel eesmärgiga riisuda nende

lepingute pealt AS X panga loodetavat kasumit, milline seisnes intressiprotsentide vahes kokku 845 007

krooni, ja see summa on suur ulatus KrK § 1411 lg 1 p. 1 mõttes. AS X pangale ettenähtud kasumi riisumine

jäi D. I. ja A. K. poolt lõpule viimata põhjusel, mis ei olenenud nende tahtest, kuna AS-de C ja C esindaja

I. S. poolt jäid AS X panga kommertsosakonnaga sõlmitud laenulepingud ettenähtud tähtajaks täitmata, s.t.

laenatud raha koos intressidega pangale tagastamata.

KrK § 161 järgi esitati D. I. ja A. K. süüdistus selles, et olles ametiisikud, kasutasid eelneval kokkuleppel

tahtlikult oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt. Nad rikkusid AS X panga kehtivate raamatupidamise

eeskirjade p. 3, vastavalt millele Eesi Panga kirja nr. 11-3-1/63 25. märtsist 1993.a. alusel AS X pangas

klientidega tehtavate operatsioonide kajastamiseks kasutatakse panga bilansi kontosid. Võtmata tarvitusele

vajalikke meetmeid, millised tulenesid nende ametikohast, jätsid D. I. ja A. K. tahtlikult kajastamata panga

bilansi kontodel nr. 497 18. augustist 1993. a., nr. 737 13. septembrist 1993. a. ja 738 1. oktoobrist 1993. a.

I. T., V. T. ja AS H sõlmitud deposiitlepingud nr. 5, 20, 21 ja 23 kokku 15 102 944 krooni suuruses summas

ning AS C ja Cesindaja J. S. samadel kuupäevadel AS X pank kommertsosakonnaga sõlmitud laenulepingud

nr. 14, 19, 24 ja 27 kokku 15 102 944 krooni suuruses summas. Sellega põhjustasid nad olulise varalise kahju

I. T., V. T., AS H ja AS X pank seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, mis seisnes selles, et deponeeritud

rahasummad jäid ilma AS X panga garantiist ja pangal endal puudus raamatupidamise arvestus nimetatud

summade laekumise ja liikumise kohta.

Tallinna Linnakohtu 15. juuni 1995. a. otsusega mõisteti D. I. ja A. K. õigeks neile esitatud süüdistustes.

Linnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri abiprokurör

Hinge Brand, kes taotles 15. juuni 1995. a. otsuse tühistamist ja kohtualuste süüdimõistmist neile esitatud

süüdistustes.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

15. juuni 1995. a. otsus ja D. I. ning A. K. tunnistati süüdi KrK § 161 järgi ning mõlemat karistati

vabadusekaotusega 1 aasta tingimisi KrK § 47 alusel 1 aasta ja 6- kuulise katseajaga. Vastavalt KrK §-le 27

võeti lisakaristusena D. I. ja A. K. ära õigus töötada rahaliste vahendite teenindamisega seotud ametikohtadel

pangaasutustes 3 aasta jooksul. Koos D. I. ja A. K. süüdistati KrK § 1411 lg 3 p. 1 - 15 lg 2, 161 ja 166 järgi

ka X panga kommertsosakonna juhatajat T. H., kuid tema suhtes lõpetas Tallinna Ringkonnakohus

kriminaalasja seoses surmaga 13. juulil 1995. a.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis tõendeid kogumis hinnates, et omavahelise kooskõlastatud

tegevuse tulemusena ei võtnud D. I. ja A. K. tarvitusele abinõusid, millised tulenesid nende ametikohast ja

jätsid tahtlikult kajastamata raamatupidamise kontodele klientidega tehtavad rahalised operatsioonid, olles

teadlikud sellise kajastamise kohustusest.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu

D. I. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja ning A. K. kaitsja vandeadvokaat A. Raudsik.

D. I. taotleb ringkonnakohtu otsuse muutmist ja kriminaalasja lõpetamist enda suhtes kuriteokoosseisu

puudumise tõttu. Ta leiab, et ei ole sõlminud laenulepinguid I. T., V. T., AS H ja I. S. ega olnud üldse teadlik

nimetatud lepingute olemasolust enne kui kliendid pöördusid peapanga poole.

J. Benevolenskaja taotleb D. I. õigeksmõistmist süüdistus KrK § 161 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

D. I. ei sõlminud ühtegi eelpoolnimetatud deposiit- ja laenulepingut ega andnud nende sõlmimiseks

kirjalikke juhiseid. Ta ei olnud üldse teadlik nende lepingute olemasolust enne klientide pöördumist panga

juhatuse poole. T. H., A. K. ja S. T. kui asjast huvitatud isikute ütlustesse tuleks suhtuda kriitiliselt. Lepingud

sõlmiti panga kommertsosakonnas, sealses raamatupidamises pidanuks nad ka kajastatama ja panga juhatuse

esimehel puudus võimalus peegeldada rahade liikumise protsessi peapangas kui kommertsosakonnast nende

liikumise kohta andmeid ei esitatud.

A. Raudsik taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 1995. a. otsuse tühistamist ja

A. K. õigeksmõistmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust,

kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning oluliselt on rikutud kriminaalmenetluse seadust. A. K.

ei olnud tutvustatud AS X pank raamatupidamiseeskirjadega ega neis viidatud Eesti Panga kirjaga ega ka

pangas kehtinud kontoplaaniga. Panga kommertsosakonna põhimäärus valmis alles pärast kriminaalasja

algatamist. Tõestamata on väide, et A. K. ametialaste kohustuste hulka kuulusid deposiidi- ja laenulepingute

kajastamine panga bilansi kontodel vastavalt kehtivale kontoplaanile. A. K. ei olnud sõlmitud töölepingut,

kus olnuks kajastatud tema ametikohustused, puudus ametijuhend. Tõendamist ei ole leidnud A. K. otsene

tahtlus teo toimepanemisel ega tema süü tagajärgede suhtes. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud oma

otsuses väidet, et A. K. oli tutvustatud pangas kehtinud raamatupidamiseeskirjadega - kohtuotsuses motiivide

puudumine on kriminaalmenetlusseaduse oluline rikkumine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetute ja

nende kaitsjate seletused, kes toetasid kassatsioonkaebustes taotletut ning prokuröri seletuse, milles taotleti

kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist

l e i d i s :

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi antud õigusliku

hinnanguga D. I. ja A. K. poolt toimepandud kuriteo kohta.

Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et D. I. AS X panga juhatuse esimehena ja A. K. sama panga

kommertsosakonna juhataja asetäitjana olid ametiisikud KrK § 160 mõttes.

D. I. kinnitas kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlusi, et pangal lasuvate tööülesannete täitmises lepiti

kommertsosakonna juhtidega kokku suuliselt, kusjuures tema enda ülesandeks jäi panga üldine juhtimine ja

arendamine. Kuna D. I. kui panga juht ei delegeerinud oma kohustusi alluvatele töötajatele

kommertsosakonnas ja jättis tegemata kõik, et nende ametialased kohustused saaksid kirjalikult fikseeritud ja

nendega töölepingud sõlmitud, vastutab ta ka panga põhitegevuse, s. o. sõlmitavate lepingute vormistamise

ja nende raamatupidamises kajastamise seaduslikkuse eest. Ringkonnakohtu otsuses on põhjalikult

motiveeritud, miks kohus loeb tõendatuks, et D. I. oli teadlik vaieldavate deposiit- ja laenulepingute

sõlmimisest.

AS X panga kommertsosakonna loomise idee autorid olid T. H. ja A. K. ning nad tegelesid võrdselt

osakonna töö juhtimise ja korraldamise ning lepingute sõlmimisega klientidega olenemata nende

ametinimetuste erinevusest - üks panga kommertsosakonna juhataja, teine osakonna juhataja asetäitja. Seda

kinnitab ka asjaolu, et nii kommertsosakonna juhataja kui tema asetäitja kuupalgaks oli võrdselt 3000 krooni.

Vaieldavate deposiit- ja laenulepingute sõlmimisega tegelesid mõlemad võrdselt - seda tõendavad kõik

lepingute sõlmijad. Kuna T. H. ja A. K. faktiliselt täitsid endale suulise kokkuleppe alusel võetud ametiisiku

kohustusi, mis seisnesid osakonna töö juhtimises, operatiivsete - organisatsiooniliste ja materiaalsete

väärtuste liikumist korraldavate ülesannete täitmises, vastutavad nad ka oma ametiseisundi tahtliku

ärakasutamise eest teenistushuvide vastaselt lepingute sõlmimisel panga klientidega.

Tõendite kogumis hindamise tulemusena on ringkonnakohus õigesti järeldanud, et omavahelise

kooskõlastatud tahtliku tegevuse tulemusena ei võtnud D. I., A. K. ja T. H. tarvitusele abinõusid selleks, et

oleks kajastatud raamatupidamises klientidega tehtavad rahalised operatsioonid. Ringkonnakohtu otsuses on

põhjalikult motiveeritud, miks süüdimõistetute tahtlik teenistushuvide vastane tegutsemine pangas sõlmitud

lepingute mittekajastamisel raamatupidamises põhjustas olulise kahju deposiitlepingud sõlminud isikutele ja

pangale.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kohaldanud kriminaalseadust ja kohtu järeldused

vastavad asjas tuvastatud tehioludele. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud

seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 1995. a. otsus A. K. ja D. I.

süüdistusasjas muutmata.

2. D. I. ja tema kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja ning A. K. kaitsja vandeadvokaat A. Raudsiku

kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 15. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed : Lea Kalm, Peeter Vaher