III-2/1-96/95 · Riigikohus

III-2/1-96/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. detsembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 4. detsembril 1995. a.

Eesti Sotsiaalpanga kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 1995. a.

otsuse Kalju Lutsu hagis Eesti Sotsiaalpanga vastu aktsialepingute lõpetamiseks ning 6000

krooni saamiseks.

21. septembril 1993. a., 23. märtsil 1994. a. ja 3. juunil 1994. a. sõlmisid Eesti Sotsiaalpank (ESP) ja

Kalju Luts C-aktsiate tellimise ja omandamise lepingud, mille alusel ESP müüs K. Lutsule 60 aktsiat

nominaalväärtusega 100 krooni, kokku 6000 krooni väärtuses.

3. märtsil 1995. a. esitatud hagiavalduses palus K. Luts lõpetada nimetatud lepingud ning mõista

kostjalt välja 6000 krooni koos kohtukuludega. Hageja põhjendas nõuet sellega, et lepingute

sõlmimise ajal kehtinud kostja põhikirja p. 13 ning sõlmitud lepingute alusel kohustus pank tagasi

ostma C-aktsiad nende nominaalväärtuses 6 kuu jooksul pärast vastava avalduse esitamist. Avalduse

aktsiate tagasiostmiseks esitas ta 28. novembril 1994. a. Kostja keeldus aktsiate tagasiostmisest.

Tallinna Linnakohus, juhindudes TsK §-dest 173 lg 1, 174; TsÜS §-dest 58, 108 lg 1; aktsiaseltsi

põhimääruse p.-dest 10, 33; krediidiasutuste seaduse §-st 99, rahuldas hagi.

Tallinna Ringkonnakohus vaatas asja ESP apellatsioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata läbi

ning juhindudes TsKS §-st 292 lg 1 p. 1 jättis kaebuse rahuldamata ning linnakohtu 11. juuli 1995. a.

otsuse muutmata.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab TsÜS § 58, et tsiviilõigused ja kohustused

tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Kehtiv TsK § 173

lg 1 sätestab, et kohustist tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Sama

koodeksi § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ja ühepoolne lepingu

tingimuste muutmine ei ole lubatud, v. a. seadusega ettenähtud juhud. Poolte vahel sõlmitud lepingute

p. 6. 2. kohaselt ja kooskõlas kehtinud ESP põhikirja p.-ga 13 alap. 1 kohustus kostja C-aktsiaid

tagasi ostma mitte alla nominaalväärtuse. Lepingu p. 8 kohaselt garanteeris kostja aktsiate

tagasiostmise hiljemalt 6 kuu jooksul taotluse esitamise päevast. Lepingu p.-de 1 ja 2 kohaselt on C-

aktsiate nominaalväärtuseks 100 krooni.

Panga aktsionäride 20. septembri 1994. a. otsusega aktsiakapitali ümberhindamine ning tekkiva vahe

kahjude katmise eesmärgil ümberhindamise reservi kandmine ei vabasta kostjat aktsiate tagasiostmise

kohustusest. Pealegi ei ole aktsiaseltsi põhimääruse p.-s 33 sätestatud aktsiakapitali vähendamise

sellist viisi. Samuti ei vabasta kostjat kohustusest 20. jaanuaril 1995. a. jõustunud krediidiasutuste

seadus, mis küll keelas pankadel oma aktsiaid tagasi osta, kuid § 99 kohaselt ei oma seadus

tagasiulatuvat jõudu.

Kassatsioonkaebuses palub ESP tühistada apellatsioonikohtu 28. septembri 1995. a. otsuse.

23. märtsil 1994. a. sõlmitud lepingu p. 4 järgi ei anna C-aktsiad omanikule aktsionäride

üldkoosolekul hääli. Aktsiaseltsi põhimääruse p. 8 kohaselt ei või välja lasta hääleõiguseta aktsiaid.

Seetõttu on see leping nii selle sõlmimise ajal kehtinud TsK § 51 lg 1 kui ka praegu kehtiva TsÜS

§ 66 lg 2 kohaselt tühine, kuna tegemist on seadusega vastuolus oleva tehinguga, mis ei tekita

kummalegi poolele kohustusi. Apellatsioonikohus sellega ei arvestanud, jättes TsK § 51 kohaldamata.

Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata ja

apellatsioonikohtu otsus muutmata.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 28. septembri 1995. a. otsuse tühistamiseks alust ei ole.

Kassaator vaidlustab apellatsioonikohtu otsuse põhjendusega, et kohus jättis kohaldamata

materiaalõiguse normi (TsK §51), milline kohaldamisele kuulus. Kassaatori seisukoht on väär.

Tulenevalt TsKS §-st 301 lg 1 saab ringkonnakohus apellatsiooni korras kontrollida esimese astme

kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Hagi

aluseks olevaid lepinguid ei ole kassaator vaidlustanud ei esimese astme kohtus ega ka

apellatsioonikohtus. Apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires on ringkonnakohtu

otsus seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu puudub Riigikohtul protsessuaalne alus kassaatori eelnevalt

nimetatud seisukoha sisuliseks analüüsiks.

Juhindudes TsK §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa