III-1/3-47/95 · Riigikohus

III-1/3-47/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. detsembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

V.T. süüdistuses VNFSV KrK § 594 lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse

sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsusega mõisteti V.T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 594

lg. 1 ja NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3

järgi vabadusekaotusega 3 aastat.

Kohtuotsuse järgi tunnistati V. T. süüdi selles, et tema mobiliseerituna 1947. a. Xxxxxxx-Xxxxxx xxxxx nr.

xx, keeldus pärast kooli lõpetamist 1948. a. jaanuarikuus asumast suunamisjärgsele töökohale

Ehitusmontaazi nr. 2 Valitsuses.

V. T. deserteerus ja asus elama oma vanemate juurde piirivööndis paiknevasse Xxxxxx valda. Ta elas

piirivööndis ilma passita ja elukohas sisseregistreerimata.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrusega jäeti Keila jsk.

rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus muutmata. V. T. kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

V. T. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 2. november 1949. a.

Kinnipidamiskohast vabanes V. T. 1. jaanuaril 1952. a.

V. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a.

määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi süüksarvatud teos.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § - le 2 lg. 1 p. 1 on V. T. loetud talle VNFSV KrK § 594 lg.

1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerituks.

Ilma loata NSV Liidu piirivööndis oma vanemate juures elamine seondus kõrvalehoidumisega sundtööst.

Sundtöö keeld on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõte, mis on talletatud Rooma 4. novembri

1950. a. konventsioonis inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks (art. 4) ja on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3

järgi Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Sellest tulenevalt on sundtööst kõrvalehoidumisel elamine

piirvööndis käsitatav okupatsioonireziimile passiivse vastupanu osutamisena võitluses Eesti Vabariigi

iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Seetõttu kuulub V. T. rehabiliteerimisele talle NSVL

KTK ja RKN 17. juuli 1935. a. määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 alusel

süüksarvatud teos rehabiliteerimisele Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt

represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg. 1 järgi.

Juhindudes KrMK §-st 5 lg. 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3, 65 lg. 3, ja 779 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari

1992. a. seaduse "Kohtuväliset represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st

5 lg. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Keila jsk. rahvakohtu 2. novembri 1949. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 22. novembri 1949. a. määrus V.T. süüdimõistmises NSVL KTK ja RKN 17. juuli 1935. a.

määruse "Piirivööndisse sissesõidu ja seal elamise kohta" § 3 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Rehabiliteerida V.T. talle süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.

2. V.T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 12. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe