III-1/1-90/95 · Riigikohus

III-I/1-90/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. detsembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Jaakko Noorlaidi süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 3; 141 lg 2 p. 2, 4, ja 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Jaakko Noorlaid, tema kaitsja

vandeadvokaat Sirje Must, kannatanud Tiina Kokk ja Ennu Sepp ning Riigiprokuratuuri prokurör

Marge Püss.

Jaakko Noorlaid anti kohtu alla talle esitatud süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 3; 141 lg 2 p. 2,4, ja

207 lg 1 järgi.

J. Noorlaidi süüdistati selles, et ta tungis 27. veebruaril 1989. a. ukseluku lõhkumise teel Tiina Koka

korterisse Tartus Kaunase pst 55-12 ja varastas sealt riietus- ja muid esemeid väärtusega 2 711

krooni.

1. märtsil 1989. a. tungis ta ukseluku lõhkumise teel Ennu Sepa elamusse Tartus Räni põik 2.

Peksnud elamusse sisenenud Ave Seppa ja tekitanud talle kehavigastusi, röövis ta elamust riietus - ja

muid esemeid väärtusega 19 554 krooni. Samuti hoidis J. Noorlaid oma elukohas Tartus Kooli 24-9

vastava loata 33 laskekõlbulikku padrunit kal. 7,62 mm.

Tartu Linnakohtu 5. oktoobri 1992. a. otsusega mõisteti J. Noorlaid süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja teda

karistati 3 - kuulise arestiga.

Süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 3, ja 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi mõisteti J. Noorlaid õigeks. Tartu

Linnakohus nentis, et J. Noorlaidi süü nende kuritegude toimepanemises ei ole tõendatud.

Tartu Linnakohtu otsuse peale esitas Tartu linna abiprokurör A. Nagel kassatsioonprotesti ning

kannatanud Tiina Kokk, Ave Sepp ja Ennu Sepp kassatsioonkaebuse.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 2. novembri 1992. a. määrusega

tühistati Tartu Linnakohtu otsus J. Noorlaidi õigeksmõistmises KrK §-de 139 lg 2 p. 3, ja 141 lg 2

p. 2 ja 4 järgi. J. Noorlaidi süüdimõistmises KrK § 207 lg 1 järgi jäeti kohtuotsus muutmata.

Prokuröri kassatsioonprotest ja kannatanute kassatsioonkaebused rahuldati.

Tartu Linnakohtu 12. mai 1995. a. otsusega mõisteti J. Noorlaid süüdi KrK § 141 lg 2 p. 4 järgi ja

teda karistati 5- aastase vabadusekaotusega KrK § 47 alusel tingimuslikult kolmeaastase katseajaga.

J. Noorlaid mõisteti süüdistuses KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi õigeks.

Tartu Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualune J. Noorlaid, samuti kannatanud T. Kokk ja E. Sepp

apellatsioonkaebuse.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Tartu

Linnakohtu otsus J. Noorlaidi õigeksmõistmises KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi. J. Noorlaid mõisteti süüdi

KrK § 139 lg 2 p. 3 järgi ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega. Samuti tühistati Tartu

Linnakohtu otsus J. Noorlaidi süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 4 järgi. J. Noorlaid mõisteti süüdi

KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi ning teda karistati viieaastase vabadusekaotusega. KrK §-de 40 lg 1, ja

47 lg 3 alusel loeti J. Noorlaidi lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust

ja ta vabastati karistusest tingimuslikult 3- aastase katseajaga.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu J. Noorlaid

kassatsionkaebuse, milles eitatakse talle süüksarvatud kuritegude toimepanemist ja taotletakse

õigeksmõistvat kohtuotsust.

Kannatanu E. Sepp esitas vastavalt AKKS §-le 45 lg 3 süüdimõistetu kassatsioonkaebuse kohta

kirjaliku seletuse ja vastuväited, taotledes Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse

muutmata jätmist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana

Vassilevskaja kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse süüdimõistvast kohtuotsusest välja

jätta KrK § 141 lg 2 p. 2, jättes muus osas kohtuotsus muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

arvmuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, samuti teiste menetlusosaliste seletused,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu J. Noorlaidi kassatsioonkaebuses esitatud väited

on alusetud ja kummutatud kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse J. Noorlaidi, samuti läbiotsimistel äravõetud esemete

äratundmiseks esitamise tulemused.

J. Noorlaid esitati kannatanule A. Sepale äratundmiseks neljaisikulises grupis, kusjuures erinevus

isikute vanuses ei ole uurimistoimingu protokollile lisatud foto järgi silmatorkav ( 1 kd. tl. 164).

Samuti ei ilmne fotost, et J. Noorlaid oleks äratundmisele esitatud isikute grupis kõigist teistest järsult

erineva välimusega.

A. Sepp tundis J. Noorlaidi ära tema isikukirjeldustunnuste järgi, mille kohta ta on ülekuulamisel

andnud ütlusi ja lisanud ülekuulamisprotokollile kurjategija näovisandi (1 kd. tl. 88).

Läbiotsimisel äravõetud teksastagi, lõhnaõli pudeli ja jope esitamisel äratundmiseks kannatanutele

A. Sepale ja I. Sepale, samuti tunnistajatele E. Sepale ja M. Sepale ei ole alati täpselt järgitud KrMK

§ 137 lg 5 ja 8 sätteid. Nii ei ole esemete gruppide moodustamisel tagatud kõigi esemete sarnasus ( 1

kd. tl. 191 - 193 ) ning kolmele protokollile ( 1 kd. tl. 185 - 186; 187 - 188; 189 - 190) ei ole lisatud

äratundmiseks esitatud ja äratuntud esemete fotod. See asjaolu ei muuda olematuks äratundmise fakti

ega välista nende uurimistoimingute tulemuste kasutamist tõendamisel. Hinnates kriminaalasjas

kogutud tõendeid nende kogumis, ei ole ringkonnakohus põhjendatult vaidlustanud äratundmiseks

esitamise tulemuste tõenduslikku tähendust.

Kassatsioonkaebuses kaevatakse, et ringkonnakohus on alusetult jätnud kõrvale tunnistaja Ain Soodla

ütlused, millest nähtub ,et J. Noorlaid on ostnud kahe kala ja teokarbi kujutisega tuhatoosi koos

temaga Tallinna turult. Miniklaverit olevat ta näinud kellegi teise juures. Kassatsioonkaebuses

kriminaaltoimiku materjalide valikulisel esitamisel on aga unustatud, et A. Soodla on ülekuulamisel

väitnud ka seda, et ta ei tea, kust J. Noorlaid sellise tuhatoosi oli saanud ning möönnud, et võis

miniklaverit näha J. Noorlaidi kodus ( 1 kd. tl. 145 ). Miniklaveri nägemist seal kinnitas tunnistaja

Heino Jürviste ( 2 kd. tl. 5 ).

Ka J. Noorlaid ise on andnud tuhatoosi kohta vastakaid selgitusi. Nii on ta väitnud, et ta ei tea, kust ta

selle on saanud ( 1 kd. tl. 149 ). Alles kohtus kooskõlastusid A. Soodla ja J. Noorlaidi ütlused.

Kassatsioonkaebuses peetakse kriminaalmenetluse seaduse rikkumiseksasjaolu, et J. Noorlaidi

elukohas Tartus Kooli tn 24-9 toimetatud läbiotsimise juures oli kannatanu A. Sepa ema Margit Sepp.

KrMK sätted ei keela läbiotsimise juurde kutsuda isikut, kelle ülesanne oli ära tunda

kuriteosündmusse puutuvaid esemeid. Kriminalistikasoovituse järgi on selline toimimisviis õige siis,

kui läbiotsimisel äravõetud eset saab hiljem esitada äratundmiseks KrK §-s 137 sätestatud

uurimistoimingus kellelegi teisele. See tingimus on J. Noorlaidi süüdistusasjas täidetud. Asjaolu,et

M. Sepp osales läbiotsimisel kolmanda manukana ( 1 kd. tl. 155 ), ei mõjusta selle uurimistoimingu

tulemuste tõenduslikku tähendust. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest, et M. Sepa

viibimine läbiotsimise juures oleks mõjustanud J. Noorlaidi äratundmiseks esitamise tulemusi.

Kassatsioonkaebuses nenditakse, et ringkonnakohus ei ole ekslikult lugenud tõendatuks J. Noorlaidi

alibit ning tunnistajate Monika Vapra, Kadri Kumari ja Andero Kurmi mõjustamist kannatanute

poolt, ei ole arvestanud tunnistajate Tähti Kilgi ja Taima Nurme ütlusi läbiotsimisel äravõetud kleidi

kohta ning jätnud kõrvale J. Noorlaidi esitatud fotod, millest oleks nähtunud tema välimuse erinevus

kannatanu A. Sepa ütlustes esitatud isikukirjeldusest.

Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995.a. otsuses on kõiki neid küsimusi käsitletud vajaliku

põhjalikkusega. Selles on vastavalt AKKS § 29 lg 4 nõuetele esitatud tõendid, millele

ringkonnakohus oma järeldused rajas ning motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi

lükanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega ning nendib, et need

on kooskõlas faktiliste asjaoludega.

Esemed, mida tunnistajad on näinud J. Noorlaidi elukohas, mis on ära võetud läbiotsimistel ja ära

tuntud äratundmiseks esitamistel, sealhulgas numbriga elektroonikakell ( 3 kd. tl. 37 ), moodustavad

kogumid, mille kuulumises kannatanutele ei ole alust kahelda.

Riigikohus on tõendite hindamisel õigesti kohaldanud kriminaalmenetluse seadust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium soostub Riigiprokuratuuri prokuröri T. Vassilevskaja

kassatsioonprotestis esitatud väitega, et Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995. a. otsuses

J. Noorlaiu poolt toimepandud röövimise kvalifitseerimisel KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi on

ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust.

J. Noorlaid pani röövimise toime 1. märtsil 1989. a. Sellal sätestati ENSV KrK §-s 141 lg 2 p. 2 isiku

vastutus röövimise eest, kes oli varem toime pannud röövimise või ENSV KrK §-s 75 või 90

sätestatud kuriteo.

J. Noorlaid oli varem, 27. veebruaril 1989. a. toime pannud salajase varguse, s. o. KrK §-s 139

sätestatud kuriteo.

Vastavalt KrK §-le 6 lg 1 ja 3 määratakse teo kriminaalkorras karistatavus selle teo toimepanemise

ajal kehtinud seadusega, kusjuures seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust,

ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu ei tule J. Noorlaidi poolt toimepandud röövimist kvalifitseerida

mitte KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4, vaid § 141 lg 2 p. 4 järgi.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3; 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada osaliselt Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 1995. a. otsus Jaakko

Noorlaidi süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 2 ja 4 järgi, jättes välja tema süüdimõistmise selle

paragrahvi p. 2 alusel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Süüdimõistetu Jaakko Noorlaidi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 12. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe