III-3/1-41/95 · Riigikohus

III-3/1-41/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 8. detsembril 1995. a.

Viljandi Politseiprefektuuri kassatsioon-kaebuse läbivaatamine HÕS § 162 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

7. detsembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Viljandi Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1995. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ25/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Viljandi Politseiprefektuuri, Otmar Hendriku ja Andres

Raudsepa esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase ning Meelis Atonen ja tema esindaja vandeadvokaat

Indrek Teder. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

9. mail 1995. a. koostas Viljandi Politseiprefektuuri abiprefekt HÕS § 162 lg 1 järgi

haldusõiguserikkumise protokolli Meelis Atoneni haldusõiguserikkumise kohta. Protokollist nähtub,

et M. Atonen solvas 20. aprillil 1995. a. Eesti Kodukaitse liikmeid Otmar Hendrikut ja Andres

Raudseppa. Protokollile lisatud O. Hendriku ja A. Raudsepa ettekannetest ja M. Atoneni seletusest

nähtub, et Eesti Kodukaitse vormis A. Raudsepp peatas liiklusreidil olles sõiduauto ja palus autot

juhtinud isikul esitada dokumendid. Auto juht ja tema kõrval istunud M. Atonen leidsid, et Eesti

Kodukaitse liikmetele ei pea dokumente esitama. Kohale saabunud politseiniku ettepanekul läks

M. Atonen politseiprefektuuri, kus O. Hendrik ja A. Raudsepp väitsid, et M. Atonen nimetas neid

"Savisaare pättideks". M. Atonen eitas solvavate väljendite kasutamist.

22. mail 1995. a. Viljandimaa halduskohtunik leidis, et M. Atonen on toime pannud HÕS §s 162 lg 1

nimetatud haldusõiguserikkumise, ja määras talle rahatrahvi.

Halduskohtuniku sellele otsusele esitas M. Atoneni esindaja vandeadvokaat Märt Rask

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtuniku

otsus ebaseaduslik järgmistel põhjustel:

1. Liiklusvahendi peatamine ja isiku dokumentide kontroll on põhiõiguste piiramine, mistõttu neid

abinõusid võib rakendada üksnes seaduse alusel ja seadusest tulenevatel juhtudel ja korras. Vabariigi

Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 118 kinnitatud Eesti Kodukaitse põhikiri lubas Eesti

Kodukaitse liikmetel nimetatud abinõusid rakendada üksnes politsei abistamisel. Politseiseadus ja

Abipolitseiniku seadus sätestavad, et avaliku korra tagab politsei ning abipolitseinik abistab politseid

avaliku korra tagamisel. Seega pole Eesti Kodukaitse liikmel pädevust iseseisvalt liiklusvahendi

peatamiseks ja isiku dokumentide kontrollimiseks. Politseiseadus ja Abipolitseiniku seadus ei maini

Eesti Kodukaitse liiget võimuesindajana või avalikku korda kaitsva muu isikuna.

2. Kannatanuks tunnistatud A. Raudsepp tegutses sõiduauto peatamisel ekslikult oma oletatavate

volituste alusel, rikkudes Eesti Kodukaitse põhikirja punkti 20. Põhikirja selle punkti kohaselt võib

Eesti Kodukaitse liige politsei tegevuses osalemisel kontrollida õiguserikkumise toimepanemises

kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ja peatada õiguserikkumise kahtluse korral sõidukeid ning

kontrollida juhi ja sõidudokumente. A. Raudsepal puudus antud juhul õiguslikult motiveeritud põhjus

sõiduauto peatamiseks ja dokumentide kontrollimiseks.

3. Kohtuotsuses pole põhjendatud, miks kohus lükkas tagasi tõendid selle kohta, et M. Atonen ei

solvanud O. Hendrikut ja A. Raudseppa.

Neil põhjustel paluti Viljandimaa halduskohtuniku otsus tühistada ja lõpetada asja menetlus.

Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1995. a. otsusega tühistati Viljandimaa halduskohtuniku otsus ja

lõpetati selles haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt

Politseiseaduse §st 2 lg 4 ja Abipolitseiniku seadusest, ei ole Eesti Kodukaitse liige võimuesindaja

või avalikku korda kaitsev muu isik. Vastuolu korral Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Eesti

Kodukaitse põhikirja ja nimetatud seaduste vahel, tuleb vastuolu tõlgendada seadusesätte kasuks.

Väidetavale võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamisele ei eelnenud avaliku

korra rikkumist, mida A. Raudsepp ja O. Hendrik tõkestasid. Seega ei olnud nad kannatanuks HÕS

§ 162 lg 1 mõttes ja järelikult ei ole toimunud ka HÕS §s 162 lg 1 nimetatud õiguserikkumist.

Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas Viljandi Politseiprefektuur kassatsioonkaebuse, milles palus

ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus kohtuotsus, karmistamata haldusõiguserikkujale

määratud karistust. Kassaatori arvates on ringkonnakohus tõlgendanud ebaõigesti HÕS § 162.

Avaliku korra kaitsmine HÕS § 162 mõttes ei tähenda avaliku korra rikkumise tõkestamist. Avalikku

korda võib kaitsta igaüks. Seda, et O. Hendrik ja A. Raudsepp kaitsesid avalikku korda, pole

vaidlustatud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks Eesti Kodukaitse liige ei saa olla avalikku korda

kaitsev muu isik HÕS § 162 mõttes.

M. Atonen leiab kirjalikus vastuses Viljandi Politseiprefektuuri kassatsioonkaebusele, et

kassatsioonkaebus on põhjendamatu, sest ta pole haldusõiguserikkumist toime pannud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

HÕS § 162 lg 1 sätestab haldusvastutuse ametiülesandeid täitva võimuesindaja või avalikku korda

kaitsva muu isiku solvamise eest.

"Avalikku korda kaitsva muu isiku" solvamine HÕS § 162 lg 1 tähenduses on sellise isiku solvamine,

kes täidab talle pandud ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsmisel. Asudes seisukohale, et

avalikku korda kaitsvaks isikuks HÕS § 162 mõttes on igaüks, kes kaitseb avalikku korda, kaotaks

tähenduse ametiülesandeid täitva võimuesindaja nimetamine samas sättes. Seega on ebaõige

kassaatori väide, et HÕS §s 162 nimetatud "avalikku korda kaitsev muu isik" on igaüks, kes kaitseb

avalikku korda.

Eesti Kodukaitse liikmetele O. Hendrikule ja A. Raudsepale oli pandud ühiskondlik kohustus osaleda

politsei abistamisel avaliku korra kaitsel Eesti Kodukaitse põhikirja alusel, mis on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 118 (RT I 1995, 33, 440). Seega olid O. Hendrik

ja A. Raudsepp Eesti Kodukaitse liikmetena HÕS §s 162 lg 1 nimetatud isikuteks, kellele oli pandud

ühiskondlik kohustus avaliku korra kaitsmisel.

Politseiseaduse § 3 kohaselt tagab politsei avaliku korra ja § 2 lg 4 sätestab, et politsei tegevuses

osalevad abipolitseinikud. Abipolitseiniku seadusest tuleneb, et Eesti Kodukaitse liikmed pole

abipolitseinikud. Ebaselge on neile põhimõtetele tuginev ringkonnakohtu väide, et "vastuolu

olemasolu korral valitsuse määruse ja seaduste vahel tuleb vastuolu tõlgendada seadusesätte kui

õigusnormide hierarhias kõrgemalseisvama õigusnormi kasuks". 20. aprillil 1995. a. kehtis Vabariigi

Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määrusega nr. 118 kinnitatud Eesti Kodukaitse põhikiri.

Eesti Kodukaitse põhikirja punkti 20 alapunkti 9 kohaselt oli Kodukaitse liikmel politsei tegevuses

osalemisel õigus peatada õigusrikkumise kahtluse korral sõidukeid ning kontrollida dokumente. Kui

A. Raudsepp ja O. Hendrik olidki liiklusreidil iseseisvalt (osalemata politsei tegevuses) ja

õiguserikkumise kahtlus oli põhjendamatu, pole sellega välistatud nende solvamise korral HÕS § 162

lg 1 kohaldamine, sest vastavalt Eesti Kodukaitse põhikirja punktile 18 võttis riik endale kohustuse

kaitsta Kodukaitse liikme elu, au ja väärikust. Eesti Kodukaitse liikmete ootus, et riik endale võetud

kohustuse täidab, on õiguspärane.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et avaliku korra kaitsmine HÕS § 162 lg 1 mõttes eeldab

avaliku korra rikkumist. Eesti Kodukaitse põhikirja punkti 1 alusel osalesid selle organisatsiooni

liikmed õiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel. Ka õiguserikkumiste ennetamine

on avaliku korra kaitsmine.

HÕS § 162 lg 1 ebaõige kohaldamise tõttu selles haldusõiguserikkumise asjas kuulub

kassatsioonkaebus osaliselt rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tühistamisele.

Juhindudes HÕS §dest 316, 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 311 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1995. a. kohtuotsus haldusõiguserikkumise asjas

nr. II3õ25/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Viljandi Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend

viis) krooni.

Määrus jõustub 15. detsembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton,Jüri Põld,Harri Salmann