III-3/1-40/95 · Riigikohus

III-3/1-40/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 8. detsembril 1995. a.

K. Primakovi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude jagamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 7. detsembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Konstantin Primakovi esindaja Leonid

Jakersoni kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1995. a.

otsusele haldusasjas nr. II3/201/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Konstantin Primakovi esindaja Leonid Jakerson ja Riigi

Kodakondsus ja Migratsiooniameti esindaja Veiko Kopamees. Juures oli halduskolleegiumi sekretär

Tiiu Varend.

19. juunil 1995. a. esitas Konstantin Primakov Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Kodakondsus ja

Migratsiooniameti toimingu peale, millega lõpetati K. Primakovi dokumentide menetlus Eesti

kodakondsuse saamiseks. Kaebuses taotles ta nimetatud toimingu seadusevastaseks tunnistamist,

samuti kohtukulude väljamõistmist, sealhulgas riigilõivu ja tasu õigusabi eest HKS § 69 lg 1 alusel.

Õigusabi eest tasu maksmise kohta esitati aktsiaseltsi Leonar Press 4. juuli 1995. a. arve ja kviitung-

order nr. 07/04 summas 6500 krooni.

15. augustil 1995. a. tunnistas Tallinna Halduskohus kaevatud toimingu täielikult seadusevastaseks ja

K. Primakovile tagastati riigilõiv 10 krooni. Rahuldamata jäeti taotlus välja mõista tasu õigusabi eest

6500 krooni. Kohtunik leidis, et HKS § 17 lg 2 kohaselt vaatab halduskohtunik kaebuse läbi

Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. TKS § 58 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele,

kelle kasuks otsus tehti, välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi

eest. K. Primakovi esindaja ei olnud aga advokaat.

28. augustil 1995. a. esitas K. Primakovi esindaja L. Jakerson apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule põhjusel, et halduskohus jättis rahuldamata taotluse välja mõista tasu õigusabi

eest. Apellant leidis, et halduskohus on tõlgendanud ebaõigesti HKS § 17 lg 2, mille kohaselt vaatab

halduskohtunik kaebuse läbi Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, arvestades

Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. Apellandi arvates laiendas halduskohus

mõiste "asja läbivaatamise kord" piire, sest selle mõiste all on silmas peetud protseduurilisi reegleid,

mitte aga kohtukulude jagamist. Kohtukulude jagamist reguleerib HKS § 69 lg 1. Erinevalt TKSst ei

seosta HKS kohtukulude hüvitamist asjaoluga, kas kaebuse esitaja on advokaat või mitte. Kui TKS

§ 58 lg 1 arvestab kohtukuludesse ainult kulusid asjast osavõtnud advokaadi abi eest, siis HKSs

puudub õigusabi mõistet täpsustav säte. HKSs arvatakse kohtukuludeks ka muud liiki õigusabi eest

tasutud kulud, sealhulgas kohtueelsed konsultatsioonid, kaebuse koostamine jne.

Halduskohtumenetluses võib kaebuse esitaja kasuks välja mõista tema poolt õigusabi eest tasutud ja

nõuetekohaselt tõestatud kulud isegi sel juhul, kui tal polnud üldse esindajat või kui esindaja esindas

kaebaja huve kohtus tasuta. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et maksedokumendi kohaselt oli

makse saajaks kolmas isik - juriidiline isik, mitte aga kaebaja esindaja. Kuludehüvitamine õigusabi

eest TKSs on välistatud, kui raha saajaks on juriidiline isik, kuid HKS seda ei välista.

Apellant palus ringkonnakohtul tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 3 ja teha uus otsus.

28. septembri 1995. a. otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt

mõistab kohus HKS § 69 lg 1 järgi kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva

riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuurautonoomia asutuselt

kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas tasu õigusabi eest. HKS §d 69 lg 2 ja

70 seovad õigusabi mõiste advokaadikuludega, mistõttu "tasu õigusabi eest" on HKS § 69 lg 1

tähenduses vaid advokaadikulud.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on HKS § 17 lg 2 alusel ekslikult kohaldanud TKS § 58 lg 1,

millega laiendas "asja läbivaatamise korra" mõistet, samastades selle terve menetluskorraga. HKS

§ 17 lg 2 reguleerib vaid halduskohtu istungi korraldamist. Kohtukulude jagamisel kohaldatakse HKS

§ 69. Apellatsioonikohus leidis, et halduskohtu otsuse muutmiseks puudub alus, sest halduskohtu

lahend on kohtukulude osas õige ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel.

K. Primakovi esindaja L. Jakersoni esitatud kassatsioonkaebuses Riigikohtule palutakse

ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus põhjusel, et ringkonnakohtu otsuses on rikutud oluliselt menetlusnorme ja tõlgendatud

vääralt seadust.

Menetlusnorme rikkus ringkonnakohus sellega, et samastas kohtuotsuse resolutsiooni kohtuotsusega.

Kui halduskohtu otsuse põhjendav osa rajanes TKS normidele, siis ringkonnakohtu otsuse motiivide

kohaselt ei ole TKS normid kohaldatavad. Seega ei olnud halduskohtu otsus põhjendatud ja seaduslik

ega vastanud sellisena HKS § 19 lg 1 nõuetele. Kohtuotsuse kõik osad on olulised ja moodustavad

terviku. Kohtuotsuse resolutsioon ei saa olla õige, kui otsuse põhjendavas osas on seadust vääralt

tõlgendatud ja kohaldatud. Tunnistades resolutsiooni õigeks, ei oleks ringkonnakohus tohtinud

tunnistada õigeks halduskohtu otsust tervikuna, kuna see ei olnud seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus oleks pidanud halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 muutma või tühistama ja

tegema uue otsuse õigete motiividega.

Seaduse väär tõlgendamine seisnes selles, et ringkonnakohus seostas ebaõigesti HKS §des 69 lg 2 ja

70 sisalduva õigusabi mõiste advokaadikuludega. Nimetatud sätted ei käsitle tasu õigusabi eest, vaid

tasuta õigusabi osutamist ja sellist abi osutanud advokaadibüroole advokaadikulude hüvitamise

korda. Tasuta õigusabi on kohustatud osutama advokatuur kui avalik-õiguslik asutus, mitte aga kõik

õigusabi osutajad. Seetõttu ei käsitleta nendes sätetes kõiki õigusabi osutajaid. Seaduseandja ei seosta

HKS §s 69 lg 1 nimetatud tasu õigusabi eest vaid advokaadikuludega. HKS ei anna definitsiooni

mõistete "tasu õigusabi eest" ja "advokaadikulud" kohta. Ringkonnakohus ei arvestanud seda, et

õigusabi osutajaks oli kolmas isik - juriidiline isik. Seega jättis ringkonnakohus lahendamata

küsimuse, kas HKS välistab nende kohtukulude jagamise, mis makstakse advokaadile või juriidilisele

isikule asja ettevalmistamise eest, kui see isik ei esinda kaebajat kohtuistungil. Ringkonnakohtu

selline HKS § 69 lg 1 tõlgendus loob põhjendamatud eelised kaebuste esitajatele, kelle esindajaks on

advokaat. Sellega piiratakse isiku õigust vabalt valida endale esindaja kohtusse, mis on vastuolus

Põhiseaduse §ga 11. Halduskohtus ei pea esindajaks olema ainult advokaat. Valides vabalt esindaja,

on isikul õigus nõuda tasu mitteadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtunikud

lahendavad seda küsimust erinevalt, mis kahjustab isikute õiguste kaitset riigivõimu omavoli eest

Põhiseaduse § 13 mõttes.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Riigi Kodakondsus ja Migratsiooniamet, et ringkonnakohtu

otsus on õige, mistõttu palub jätta see jõusse.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Halduskohtule esitatud kaebuses taotleti kohtukulude väljamõistmist, sealhulgas tasu õigusabi eest

HKS § 69 lg 1 alusel. HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja

palvel kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas tasu õigusabi eest.

Halduskohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, mis on kõik kohtukulud, tasu õigusabi eest ja

advokaadikulud. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses leiti, et kohtukulude jagamist

HKSs reguleerib § 69 lg 1, ja paluti sellest lähtudes asi lahendada. Ringkonnakohtu otsuses

väidetakse, et kohtukulude jagamisel tuleb kohaldada HKS § 69, kuid ringkonnakohus ei selgitanud,

kas taotletav summa 6500 krooni on tasu õigusabi eest, milles õigusabi seisnes, kes seda andis ja

millisel õiguslikul alusel. Õigusliku aluse väljaselgitamine tähendab, et kohus on pädev kontrollima,

kas juriidilise isiku põhikirjas on sätestatud tegevusala, mis võimaldab anda õigusabi, ja kas oli

kokkulepe sellise abi andmiseks. Taotletava summa tasumine peab olema dokumentaalselt tõendatud.

Samas on ringkonnakohus jätnud lahendamata küsimuse, kas HKS välistab kohtukulude hulgast

summad, mis makstakse advokaadile või juriidilisele isikule asja ettevalmistamise eest, kui see isik ei

esinda kaebajat kohtuistungil.

Õige on kassaatori väide, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning moodustama selles

mõttes terviku. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus sellega arvestama.

Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 28. septembri 1995. a. otsus kuulub tühistamisele.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1995. a. otsus haldusasjas

nr. II3/201/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Konstantin Primakovile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 15. detsembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann