Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-95/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.95.95.349 AI generated

III-2/1-95/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-95/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a.

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-95/95 · Riigikohus: Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-95/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. detsembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 27. novembril 1995. a.

Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a.

otsuse M. Markuse hagis EVEA Kommertspanga vastu tööle ennistamise ja sunnitud töölt

puudumise aja eest keskmise palga nõudes.

Margot Markus asus EVEA Kommertspanka tööle kassapidaja õpilasena 13. mail 1993. a. Septembri

algul viidi ta üle valuutakontrollkassasse. Seoses 430 000 USD suuruses summas inkassatsioonikoti

valmistamisega 30. septembril 1993. a., mis hageja poolt plommiti ja varustati lipikuga, tekkis 600

USD suurune puudujääk. Raha puudujäägi põhjus jäi selgitamata.

Panga juhatuse esimehe 6. oktoobri 1993. a. käskkirjaga nr. 181-k lõpetati hagejaga tööleping TLS

§ 86 p. 7 alusel usalduse kaotamise tõttu.

Hageja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p. 7 kohaselt

saab olla üksnes töötaja süüline tegu. Hageja oma süüd ei tunnistanud. Ta oli töötanud lühikest aega

ega omanud kogemusi. Tal oli suur töökoormus ning ei olnud saanud väljaõpet valuutakassasse

üleviimisel. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 7 ebaseaduslikuks, ennistada

ta tööle ning välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest.

Kohtuistungil esitas hageja täiendava avalduse, milles palus TLS § 119 lg 1 alusel kostjalt välja

mõista veel 7860 krooni, sest tööraamatu ebaõige sissekande tõttu ei suutnud ta tööd leida. Hageja

leidis, et kasutamiseks kõlbmatu tööraamatu kätteandmist tuleb hinnata kui selle mitteandmist.

Tööraamatu dublikaadi sai ta kätte alles 10. veebruaril 1994. a.

Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt

TsKS § 88 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. M. Markus tööraamatusse tehtud kannet ei vaidlustanud. Oma väidete kinnituseks, et

sissekanne takistas tal tööle asumast, ei ole hageja tõendeid esitanud.

Asja materjalidest nähtub, et 26. jaanuaril 1994. a. asus M. Markus müüjana tööle AS-i Radis

kauplusse Marinelk, 10. septembril 1994. a. lõpetati temaga tööleping omal soovil. Tööraamatu

dublikaat vormistati hagejale 10. veebruaril 1994. a. panga esindaja ettepanekul, mille ta võttis vastu

alles 2. märtsil 1994. a. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta on korduvalt nõudnud tööraamatu

dublikaadi väljaandmist.

Kassatsioonkaebuses palub M. Markus tühistada apellatsioonikohtu otsuse ning teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Kaebuse väidete kohaselt tuleb otsus tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole TsKS § 88 lg 1 kohaselt

tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kassaator leiab, et on oma nõudeid tõendanud

kõigi reaalselt võimalike tõenditega. Kohtu väide, et hageja ei ole tööraamatusse tehtud kannet

vaidlustanud, on väär.

Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks puudub alus.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a. otsuse tühistamiseks ei ole alust.

M. Markuse tööraamatusse tehtud töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu sissekanne viitega

töölepingu seaduse paragrahvile, ei ole kooskõlas TLS §-s 74 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kannab

tööandja töölepingu lõpetamisel töötaja tööraamatusse ainult töölepingu lõpetamise päeva.

Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab

tööandja tööraamatusse töötaja nõudel.

Seaduse nõuetele mittevastava sissekande tegemine ega ka tööraamatu dublikaadi väljaandmisega

viivitamine ei tekita tööandjale kohustust keskmise palga maksmiseks, sest TLS § 119 nende

rikkumiste eest sellist vastutust ette ei näe.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik