III-2/1-95/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a.
Legislator headnote
AI generatedIII-2/1-95/95 · Riigikohus: Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a.
Full text
III-2/1-95/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 6. detsembril 1995. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 27. novembril 1995. a.
Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a.
otsuse M. Markuse hagis EVEA Kommertspanga vastu tööle ennistamise ja sunnitud töölt
puudumise aja eest keskmise palga nõudes.
Margot Markus asus EVEA Kommertspanka tööle kassapidaja õpilasena 13. mail 1993. a. Septembri
algul viidi ta üle valuutakontrollkassasse. Seoses 430 000 USD suuruses summas inkassatsioonikoti
valmistamisega 30. septembril 1993. a., mis hageja poolt plommiti ja varustati lipikuga, tekkis 600
USD suurune puudujääk. Raha puudujäägi põhjus jäi selgitamata.
Panga juhatuse esimehe 6. oktoobri 1993. a. käskkirjaga nr. 181-k lõpetati hagejaga tööleping TLS
§ 86 p. 7 alusel usalduse kaotamise tõttu.
Hageja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p. 7 kohaselt
saab olla üksnes töötaja süüline tegu. Hageja oma süüd ei tunnistanud. Ta oli töötanud lühikest aega
ega omanud kogemusi. Tal oli suur töökoormus ning ei olnud saanud väljaõpet valuutakassasse
üleviimisel. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 7 ebaseaduslikuks, ennistada
ta tööle ning välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest.
Kohtuistungil esitas hageja täiendava avalduse, milles palus TLS § 119 lg 1 alusel kostjalt välja
mõista veel 7860 krooni, sest tööraamatu ebaõige sissekande tõttu ei suutnud ta tööd leida. Hageja
leidis, et kasutamiseks kõlbmatu tööraamatu kätteandmist tuleb hinnata kui selle mitteandmist.
Tööraamatu dublikaadi sai ta kätte alles 10. veebruaril 1994. a.
Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata.
Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt
TsKS § 88 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
vastuväited. M. Markus tööraamatusse tehtud kannet ei vaidlustanud. Oma väidete kinnituseks, et
sissekanne takistas tal tööle asumast, ei ole hageja tõendeid esitanud.
Asja materjalidest nähtub, et 26. jaanuaril 1994. a. asus M. Markus müüjana tööle AS-i Radis
kauplusse Marinelk, 10. septembril 1994. a. lõpetati temaga tööleping omal soovil. Tööraamatu
dublikaat vormistati hagejale 10. veebruaril 1994. a. panga esindaja ettepanekul, mille ta võttis vastu
alles 2. märtsil 1994. a. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta on korduvalt nõudnud tööraamatu
dublikaadi väljaandmist.
Kassatsioonkaebuses palub M. Markus tühistada apellatsioonikohtu otsuse ning teha uus otsus,
millega hagi rahuldada. Kaebuse väidete kohaselt tuleb otsus tühistada materiaalõiguse normi väära
kohaldamise tõttu. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole TsKS § 88 lg 1 kohaselt
tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kassaator leiab, et on oma nõudeid tõendanud
kõigi reaalselt võimalike tõenditega. Kohtu väide, et hageja ei ole tööraamatusse tehtud kannet
vaidlustanud, on väär.
Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et apellatsioonikohtu otsuse
tühistamiseks puudub alus.
Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a. otsuse tühistamiseks ei ole alust.
M. Markuse tööraamatusse tehtud töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu sissekanne viitega
töölepingu seaduse paragrahvile, ei ole kooskõlas TLS §-s 74 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kannab
tööandja töölepingu lõpetamisel töötaja tööraamatusse ainult töölepingu lõpetamise päeva.
Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab
tööandja tööraamatusse töötaja nõudel.
Seaduse nõuetele mittevastava sissekande tegemine ega ka tööraamatu dublikaadi väljaandmisega
viivitamine ei tekita tööandjale kohustust keskmise palga maksmiseks, sest TLS § 119 nende
rikkumiste eest sellist vastutust ette ei näe.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium
o t s u s t a s:
Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus
rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik