III-2/1-93/95 · Riigikohus

III-2/1-93/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. detsembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori

V. Jürissoni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. novembril 1995. a.

Veiko Jürissoni kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

15. septembri 1995. a. otsuse Veiko Jürissoni hagis AS-i Postimees vastu autori isikliku

mittevaralise õiguse rikkumises.

Veiko Jürisson saatis ajalehele "Postimees" avaldamiseks artikli "Kas "Postimehe" kirjasaatjad Kruus

ja Vedler sattusid omaenese või kellegi teise rumaluse ohvriks?", mis ilmus ajalehes "Postimees"

13. detsembril 1994. a. muudetud pealkirja all "Ministeeriumil polnud leidlikule aktsiaseltsile rentida

midagi peale tõmbetuule või õhu" ning tunduvalt lühendatuna. Oma olemuselt oli see vastusartikkel

6. detsembril 1994. a. ajalehes "Postimees" avaldatud artiklile "Kas riigiametnik Veiko Jürisson müüs

eraaktsiaseltsile pikaajalise maakasutusõiguse Tallinna kesklinnas?", mille autoriteks olid Olav Kruus

ja Sulev Vedler.

Hagiavalduses Tartu Linnakohtule leidis V. Jürisson, et autori mõtet ja väljendusstiili on oluliselt

moonutatud ning palus autoriõiguse seaduse §-i 80 lg 2 p. 6 kohaselt kostjalt välja mõista materiaalse

hüvituse 5000 krooni autori isikliku mittevaralise õiguse rikkumisega tekitatud moraalse kahju eest.

Tartu Linnakohus rahuldas 21. aprilli 1995. a. otsusega hagi ning mõistis ajalehelt "Postimees" V.

Jürissoni kasuks välja autori mittevaralise õiguse rikkumisega tekitatud moraalse kahju eest hüvituse

5000 krooni, riigilõivu 300 krooni ja kohtukuludena 250 krooni.

Otsuse põhjenduste kohaselt vastab antud artikkel autoriõiguse seaduse §-i 4 lg 3 p. 1 mõttele.

Vastavalt AutÕS §-le 12 lg 3 võib teoses endas, tema pealkirjas teha muudatusi ainult autori

nõusolekul. Artikli avaldamisega muudetud kujul ilma autori nõusolekuta moonutati autori mõtet ja

väljendusstiili, kahjustati autori au ja väärikust ning tekitati moraalne kahju AutÕS § 80 lg 2 p. 6

mõtte kohaselt.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas ajalehe "Postimees" apellatsioonkaebuse ning juhindudes TsKS §-

dest 57 lg 1, 301 lg 1, 319 p. 2; AutÕS §-dest 2 lg 2; 4 lg 1, 2, 3 ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste

kaitse konventsiooni artiklist 2 lg 8, tühistas Tartu Linnakohtu otsuse.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab AutÕS § 4 lg 2 kohaselt autoriõigusega kaitstav

teos olema originaalne, loomingulise tegevuse tulemus, mis kuulub kirjanduse, kunsti või teaduse

valdkonda ning on väljendatud mingis objektiivses vormis, mille kaudu ta on tajutav ja

reprodutseeritav teiste inimeste poolt. V. Jürissoni artikkel ei vasta AutÕS §-s 4 lg 2 toodud

tunnustele, tegemist ei ole kirjanduse valdkonda kuuluva originaalse loomingulise teosega, vaid

artikliga, mis omab ainult pressiteabelist iseloomu. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse

konventsiooni artikli 2 lg 8 kohaselt ei kehti konventsioonis ettenähtud kaitse päevauudistele või

mitmesugustele faktidele, mis omavad vaid pressiteabelist iseloomu. AutÕS §-i 2 lg 2 kohaselt

kuuluvad Berni konventsiooni sätted kohaldamisele, kuna Eesti Vabariik on ühinenud nimetatud

konventsiooniga.

Kassatsioonkaebuses palus V. Jürissoni esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaido Uduste

ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse normide väära tõlgendamise ning asjas kogutud

tõenditele ebaõige hinnangu andmise tõttu.

Kassaator leidis, et artikli näol oli tegemist autoriõigusega kaitstava teosega, sest see on originaalne

teos ning loomingulise tegevuse tulemus, mis sisaldab analüüsi, selgitusi ja autori omapoolseid

järeldusi. Ringkonnakohus on meelevaldselt samastanud päevateemalise iseloomuga artikli ja

pressiteabelise iseloomuga fakti. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas artikli avaldamine lühendatud

kujul ning pealkirja muutes, moonutas oluliselt tema mõtet ja väljendusstiili ning tekitas nii autorile

moraalset kahju.

Vastustaja, AS Postimees, ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leidis, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud.

Kolleegiumi istungil jäi V. Jürisson oma seisukoha juurde ja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

TsKS § 347 lg 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu.

Vaidlusaluse artikli ilmumise ajal reguleerisid Eesti Vabariigis autorile kuuluvaid õigusi ja

reguleerivad ka käesoleval ajal autoriõiguse seadus ja Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse

konventsioon (Berni konventsioon). AutÕS §-s 4 lg 2 on märgitud autoriõigusega kaitstava teose

tunnused. AutÕS §-s 4 lg 3 on teoste mitteammendav loetelu, millele tekib autoriõigus. Osundatud

sätte p. 1 kohaselt on sellisteks teosteks ka publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms. kirjalikud

teosed. Artikkel kui arutlev kirjutis on autoriõigusega kaitstav kirjalik teos. Hageja kirjutas artikli

"Kas "Postimehe" kirjasaatjad Kruus ja Vedler sattusid omaenese või kellegi teise rumaluse ohvriks?"

ja AutÕS §-st 7 lg 1 ning 2 põhjal tekkis tal autoriõigus artiklile selle kirjapanemise momendist.

Selles vastuartiklis 6. detsembril 1994. a. ilmunud artiklile kirjeldas hageja isikupäraselt oma tundeid,

arutles ETA tegevuse üle ning ajakirjanike töökultuuri üle seoses tema soovituste järgimata jätmisega.

AutÕS § 6 kohaselt ei saa teose eesmärk ja väärtus olla aluseks autoriõiguse tunnustamata jätmisele.

Hageja kirjutatud artikli sisu ei võimalda seda pidada päevauudiseks, üksikuks väiteks ega faktideks,

mis omavad vaid pressiteabelist iseloomu ja millele ei kohaldata autoriõiguse seadust ja Berni

konventsiooni (AutÕS § 5 lg 1 p. 6 ja 7 ning Berni konventsiooni artikkel 2 lg 8). Eeltoodust

järeldub, et hageja kirjutatud artiklit ei vii autoriõiguse kaitse alt välja asjaolu, et see oli kirjutatud

vastuseks varemilmunud artiklile. AutÕS ei sätesta teose puutumatuse osas erandeid neile teostele,

mis on saadetud avaldamiseks ajakirjandusele.

Kui hageja poleks muudatustega nõustunud, oleks kostjal olnud õigus artikkel avaldamata jätta.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu täpselt, kas AutÕS ei laiene kirjutisele ainult seetõttu, et artikkel

omas pressiteabelist iseloomu (tähelepanuta on jäetud, et Berni konventsiooni art. 2 lg 8 kohaselt

saavad sellist iseloomu omada faktid, mitte artikkel kui arutlev kirjutis) või ka seetõttu, et artikkel

pole originaalne ja loominguline. Nimetatud tunnuste puudumist ringkonnakohtu otsuses põhjendatud

ei ole, samuti pole tuvastatud asjaolusid, mis välistavad originaalsuse ja loomingulisuse.

Asja uuel arutamisel tuleb võtta seisukoht, kas arvestades hageja kirjutatud artiklist väljajäetu mahtu

ja sisu ning võrreldes seda avaldatuga, samuti pealkirja muutmist, on tegemist teose muutmisega või

mitte ning kas see väljub hädavajaliku redigeerimise raamest.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. septembri 1995. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Veiko Jürissonile 21. septembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa