III-2/3-32/95 · Riigikohus

III-2/3-32/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, kostja V.

Põldre osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 20. novembril 1995. a. läbi

Olav Plinte kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 1. detsembri 1994. a. otsuse Olav Plinte hagis Valve Põldre ja Ruth Põldre

vastu eluruumist väljatõstmiseks ja kostjate vastuhagis üürniku perekonnaliikmeks

tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega jäeti muutmata Pärnu Linnakohtu 28. juuni

1994. a. otsus. Kohtuotsusega jäeti rahuldamata Olav Plinte hagi Valve ja Ruth Põldre vastu nende

väljatõstmiseks eluruumist Pärnus Ilvese tn. 32-7 ES § 47 lg 1 ja 4 alusel ning rahuldati kostjate

vastuhagi ja tunnistati nende õigust üürniku perekonnaliikmetena vaidlusalusele eluruumile ES § 10

lg 2 alusel. Kohus tuvastas, et Valve Põldre elas alates 1982. a. jaanuarist kuni 1992. a. jaanuarini

hagejaga faktilises abielus ja neil oli ühine majapidamine. Valve Põldrega koos elas tema tütar Ruth

Põldre. Seega ei olnud kostjad mitte allüürnikud, vaid üürniku perekonnaliikmed.

Kohtuvigade parandamise avalduses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Avalduse kohaselt reguleeris elamusuhteid ajavahemikus 1982. a. jaanuar -

1992. a. jaanuar EK, mille § 51 lg 2 kohaselt oli isiku üürniku perekonnaliikmeks tunnistamise

eelduseks lisaks kooselule ja ühisele majapidamisele ka sugulus üürnikuga või töövõimetuna tema

ülalpidamisel olek. Kostjad ei ole hageja sugulased ega olnud töövõimetud ülalpeetavad. Kuna

kooselu lõppes 1992. a. jaanuaris, siis lõppenud õigussuhtele ei saanud kohaldada 1. juulil 1992. a.

jõustunud ES § 10 lg 2.

Vastustaja V. Põldre peab avaldust põhjendamatuks ja märgib, et alates 1991. a. novembrist on ta

pensionär ning perekondlikud suhted jätkusid hagejaga ka pärast 1992. a. jaanuari.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu .

Ringkonnakohus on tuvastanud poolte kooselu ja ühise majapidamise kuni 1992. a. jaanuarini.

Elamuseadus, mille paragrahv 10 lg 2 lubas eeltoodud kahe tingimuse olemasolul tunnistada isikut

üürniku perekonnaliikmeks, jõustus 1. juulil 1992 . a. Elamuseaduse VI osa "Seaduse kehtestamine

ja rakendamine" - ei andnud ES §-le 10 lg 2 tagasiulatuvat jõudu. Kuna kohtu poolt tuvastati poolte

kooselu ja ühine majapidamine 1992. a. jaanuarini, siis sellele õigussuhtele ei saanud kohaldada

1. juulil 1992. a. jõustunud õigusnormi. Kui poolte kooselu ja ühine majapidamine lõppes enne

1. juulit 1992. a., siis võib kostja üürniku perekonnaliikmeks tunnistada, kui kahele eelnimetatud

tingimusele lisandus töövõimetuna hageja ülalpidamisel olek. ES § 10 lg 2 alusel võib tunnistada

kostjad üürniku perekonnaliikmeks, kui kooselu ja ühine majapidamine kestsid ka 1. juulil 1992. a.

Seejuures ei välista kooselu hagejaga ja ühist majapidamist tema tööleasumine teise rajooni.

Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. detsembri 1994. a. otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse.

Avaldus rahuldada.

Tagastada Olav Plintele 29. septembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik