III-2/1-91/95 · Riigikohus

III-2/1-91/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, kassaatori

Milvi Ojaveeri ja tema esindaja vandeadvokaat Ants Kulli ning Leili Raagi esindaja vandeadvokaat

Sirje Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. novembril 1995. a.

Milvi Ojaveeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 1995. a. otsuse

Leili Raagi hagis Milvi Ojaveeri vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara

nõudmiseks.

12. mail 1992. a. tegi Mihhail Ojaveer testamendi, millega pärandas talle Tartus Kolde 7 kuuluva

elamu L. Raagile. 20. oktoobril 1992. a. tegi ta uue testamendi, millega pärandas oma vara Milvi

Ojaveerile. Mihhail Ojaveer suri 11. detsembril 1992. a. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule palus L.

Raag tühistada M. Ojaveeri poolt 20. oktoobril 1992. a. koostatud testamendi, sest M. Ojaveer ei

saanud testamendi koostamise ajal aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida. Samuti palus hageja

tunnistada tema omandiõigust pärandvaraks olevale Kolde 7 elamule.

Tartu Linnakohus rahuldas 12. septembri 1994. a. otsusega hagi ja tühistas Mihhail Ojaveeri poolt

20. oktoobril 1992. a. koostatud ja Tartu Notariaalkontoris registri nr. 1-16576 all tõestatud

testamendi.

Tartu Ringkonnakohus jättis Milvi Ojaveeri apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Linnakohtu

12. septembri 1994. a. otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus asjas olevatele tõenditele nende kogumis

andnud õige hinnangu, tuvastades asjaolu, et M. Ojaveer oli testamendi tegemise ajal 20. oktoobril

1992. a. otsustusvõimetu.

Ringkonnakohus leidis, et õige on apellandi väide, et TsKS § 79 lg 1 kohaselt saab otsustusvõimetu

isiku tehtud tehingu vaidlustada kohtus otsustusvõimetu isik või tehingu teine pool. Antud juhul

tuleneb L. Raagi hagemisõigus TsK §-s 4 lg 1 ja TsK §-s 539 lg 1 sätestatust, kuna ta on

testamendijärgne pärija M. Ojaveeri poolt 12. mail 1992. a. koostatud testamendi järgi ning on

pöördunud hagiga kohtusse oma eeldatavalt rikutud õiguse, s. o. pärimisõiguse kaitseks.

Ka on põhjendatud apellandi viide sellele, et kohus on otsuses ebaõigesti kohaldanud TsÜS §-s 13

sätestatut. Nimetatud säte näeb tõepoolest ette isiku teovõimetuks tunnistamise alused. Sellist nõuet

kohtule esitatud ei olnud ega ole linnakohus teovõimetuks tunnistamise küsimust lahendanud ka

kaevatavas kohtuotsuses. Nimetatud ebaõigsus viite osas TsÜS § 13 sätetele ei saa aga olla

kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna linnakohus on testamendi kehtetuks tunnistamisel õigesti

lähtunud TsÜS §-de 15; 66 ja 79 ning TsK § 539 sätetest.

Kassaator M. Ojaveer palub ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaal- ja protsessiõiguse normide

rikkumise tõttu.

Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsuse aluseks ei saa olla TsÜS § 66, sest seda ei saa rakendada

tehingute suhtes, millised on teostatud enne 1. septembrit 1994. a. (TsÜS § 175).

Kassaatori väitel ei saa Leili Raag olla antud asjas hagejaks. TsÜS § 79 lg 1 järgi tunnistab kohus

otsustusvõimetu isiku tehingu kehtetuks selle isiku või tehingu teise poole nõudel, kui nõue on

esitatud kolme aasta jooksul tehingu tegemisest. Nimetatud paragrahvis on ammendavalt määratud

isikute ring, kes saavad olla hagejaks otsustusvõimetu isiku poolt teostatud tehingute kehtetuks

tunnistamise asjades. Testament on ühepoolne tehing, mis põhineb ainult ühe poole tahteavaldusel.

Apellatsioonikohtu poolt tõendite taasesitamise korras tunnistajate ülekuulamiseks ja komisjonilise

psühhiaatriaekspertiisi määramiseks taotluse rahuldamata jätmist, tuleb antud asjas vaadelda

protsessiõiguse normide olulise rikkumisena, mis tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

Kassaatori arvates tuleneb TsKS §-st 317, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme

kohtu otsus mõne tunnistaja või eksperdi arvamusel põhineva asjaolu osas, peab apellatsioonikohus

neid tõendeid vahetult kontrollima.

Kuigi tsiviiltoimiku materjalidest ei nähtu, et M. Ojaveer oleks L. Raagile üldse kunagi testamendi

koostanud - testamenti ega muid seda asjaolu kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud, leidis

kohus, et L. Raagi hagemisõigus tuleneb asjaolust, et ta on testamendijärgne pärija Mihhail Ojaveeri

poolt 12. mail 1992. a. koostatud testamendi järgi.

Vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega ning leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle

tühistamiseks puudub alus.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Põhjendatud on kassaatori

väide, et otsuse tegemisel ei saanud kohus tugineda TsÜS §-le 66. Viidatud paragrahv sama seaduse

§ 175 järgi ei kuulunud kohaldamisele enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute suhtes. Nimetatud

asjaolu ei ole aga aluseks kohtuotsuse tühistamisele, kuna hagi rahuldamisel on kohus õigesti

kohaldanud TsÜS § 79, millele on otsuses ka viidatud.

Väär on kassaatori seisukoht, et TsÜS §-st 79 lg 1 tulenevalt ei saa L. Raag selles asjas olla hagejaks.

TsKS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda

oma rikutud õiguse kaitseks. Testaator M. Ojaveer on surnud. Seetõttu saab TsÜS § 79 lg.1 alusel

testamendi kehtetuks tunnistamist nõuda isik, kes oleks pärijaks vaidlustatud testamendi puudumisel.

Asjakohane ei ole kassaatori väide TsKS §-des 98 ja 317 sätestatu rikkumise kohta.

TsKS § 98 lg 1 kohaselt on tõendite taasesitamine võimalik, kui apellatsioonikohus seda vajalikuks

peab või keegi protsessiosalistest seda nõuab ja kohus leiab, et tõendite taasesitamine omab tähtsust.

Apellatsioonikohus rahuldas apellandi taotluse eksperdi osas. Tunnistajate ütluste taasesitamist kohus

tarvilikuks ei pidanud ega leidnud, et nende tõendite taasesitamine tähtsust omaks. TsKS §-s 98 ei ole

sätestatud tingimust tõendite taasesitamise korras taotleda kordusekspertiisi määramist.

Apellatsioonikohus peab TsKS §-st 317 tulenevalt tunnistajate ütlusi ja eksperdi arvamust vahetult

kontrollima või märkima põhjused, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata üksnes siis, kui esimese

astme kohtus mõne tunnistaja ütlustel või eksperdi arvamusel põhineva asjaolu osas kohtuotsust

muudetakse. Apellatsioonikohus ei ole aga esimese astme kohtu otsust neil asjaoludel muutnud

Kolleegium ei arvesta kassaatori viidet L. Raagi kasuks koostatud testamendi puudumisele toimikust,

kuna selle koostamist ta varem kahtluse alla ei ole seadnud ega ole nõudnud selle kohtule esitamist.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik