III-2/1-90/95 · Riigikohus

III-2/1-90/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed T. Vernik ja J. Luik, L. Uzakova

esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 20. novembril

1995. a.

Reeli Kaigase kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse R.

Kaigase hagis Ljalja Uzakova vastu ostu-müügi lepingu tühistamiseks.

R. Kaigas ostis L. Uzakovalt 10. märtsil 1993. a. sõlmitud lepingu alusel sõiduauto Ford Sierra, mis

oli registreeritud Eesti Riiklikus autoregistrikeskuses registreerimismärgiga 604 AEO. Vastavalt

eelnimetatud lepingu p. 2 määrati sõiduki hind ja tasumise tingimused poolte kokkuleppel.

Müügihinda ei ole lepingus näidatud.

Hagiavalduse kohaselt tasus ostja R. Kaigas lepingu sõlmimisel L. Uzakovale 12 000 FIM-i ning

andis talle täiendavalt üle sõiduauto VAZ 2108, mille maksumuseks hindasid pooled 18 000 FIM-i.

EV Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo töötajad võtsid 9. juunil 1993. a. hagejalt sõiduauto Ford

Sierra ära, sest see oli 9. märtsil 1993. a. Soomes varastatud tegelikult omanikult Kati Peltonenilt.

Hageja palus tunnistada kehtetuks sõiduauto Ford Sierra ostu-müügi lepingu ning kohustada kostjat

tagastama lepingu alusel saadud 12 000 FIM-i (29 303 krooni) ja sõiduauto VAZ 2108 maksumus 18

000 FIM-i (43 954 krooni 55 senti). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti tehing kostjaga

eksimuse mõjul. Asudes ekslikult seisukohale, et kostja on seaduslik omanik, nõustus hageja temaga

sõlmima sõiduauto ostu-müügi lepingut.

Tallinna Linnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt - tunnistati kehtetuks R.

Kaigase ja L. Uzakova vahel 10. märtsil 1993. a. sõlmitud sõiduauto Ford Sierra ostu-müügi leping

ning mõisteti L. Uzakovalt välja R. Kaigase kasuks 12 FIM-i väärtusest tulenevalt 29 303 krooni.

Tallinna Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu 7. aprilli 1995. a. otsus ei ole seaduslik.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata.

Apellatsioonikohtu põhjenduste kohaselt peavad pooled TsKS § 88 lg 4 kohaselt tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kohtu arvates ei ole veenvalt tõendatud, et

Ford Sierra väljus tema esialgse omaniku Kati Peltoneni valdusest omaniku tahte vastaselt ja seetõttu

ei ole ka vastuvaidlematult tõendatud tehingu tegemine olulise eksimuse mõjul. Asja omanikult

varastamist ei saa usaldusväärselt tõendada ainuüksi R. Kaigaselt EV Politseiameti Kriminaalpolitsei

Büroo töötajate poolt 9. juunil 1993. a. auto äravõtmise fakt ja Eesti Interpoli Keskbüroo 30. märtsi

1994. a. õiend auto varguse kohta Soomest.

Tallinna Linnakohtu toimikule lisatud Keskkriminaalpolitsei materjalidest selgub, et K. Peltonen on

7. märtsil 1992. a. loovutanud L. Uzakovale omandiõiguse vaidlusalusele sõiduautole. EV Riikliku

Tolliameti Tallinna Inspektuuri luba nr. 005313 L. Uzakovale transiitnumbri väljastamiseks

eelnimetatud autole on välja antud 16. märtsil 1992. a. ning vastavuses Eesti Riikliku Autoregistri

teatisele registreeriti auto 18. märtsil 1992. a. L. Uzakova nimele.

R. Kaigas palub kassatsioonkaebusesringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige rakendamise tõttu. Kassaator leiab, et tehingu tegemine olulise

eksimuse mõjul on vaidlematult tõendatud. Kriminaalpolitsei poolt auto äravõtmine oli seaduslik.

Kostja on aktsepteerinud tema poolt müüdud sõiduauto Ford Sierra hinna 30 000 FIM-i tasumist

sõiduautoga VAZ 2108 ja 12 000 soome margaga sularahas.

Vastustaja L. Uzakova leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks ei ole alust.

TsÜS § 71 lg 8 kohaselt võib isik, kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks

tunnistatud, nõuda teiselt poolelt kahjude hüvitamist, kui ta tõendab, et eksimus leidis aset teise poole

süül. Antud juhul ei ole kostja hagejale kahju tekitanud, sest ta ei olnud vaidlusalust autot varastanud

ega teinud ühtki ebaseaduslikku tehingut. Eesti politsei rikkus R. Kaigaselt Soome kindlustusseltsi

taotlusel sõiduauto äravõtmisega põhiseaduse ja kriminaalprotsessiseaduse sätteid. Väidetavat

hagisummat ei ole kostja kunagi õigeks võtnud ning hageja ei ole suutnud seda ka tõendada.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsuse tühistamiseks ei ole alust. R. Kaigas

vaidlustab oma kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu tõendite hindamise, leides, et tõendite väära

hindamise tõttu kohaldas kohus valesti TsÜS § 71. See väide on alusetu, kuna kaebuses ei ole

näidatud, millist protsessiõiguse normi kohus rikkus. Seadus ei anna kassatsioonikohtule tõendite

hindamise õigust. Vastavalt TsKS §-le 336 lg 1 kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse

alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning

järginud protsessiõiguse norme.

TsÜS § 71 lg.1 kohaselt on eksimus tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist.

Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et vaidlusalune sõiduauto väljus

esialgse omaniku K. Peltoneni valdusest omaniku tahte vastaselt. Soomes koostatud omandiõiguse

üleandmise akti kohaselt müüs K. Peltonen 7. märtsil 1992. a. sõiduauto Ford Sierra L. Uzakovale.

Kuna hageja esitatud tõenditega ei ole ümber lükatud asjaolu, et L. Uzakova omandas auto õiguslikul

alusel, siis ei ole tõendatud ka tehingu tegemine olulise eksimuse tõttu.

Ringkonnakohtu põhjendus TsÜS § 71 alusel hagi rahuldamata jätmiseks pole täpne. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on seisukohal, et tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks TsÜS § 71 järgi ei ole vara

omandamine isikult, kellel ei olnud õigust omandit üle anda, sest omaniku ja hilisemate valdajate

suhteid reguleeritakse asjaõigusseaduse sätetega.

Vastavalt AÕS §-le 80 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab.

Kostja võimalikud vastuväited hagile sätestab AÕS § 83. Kostja (ostja) nõudel kaasatakse

kohtuprotsessi müüja (TsK § 255). Hagi rahuldamisel võib ostja (valdaja) omakorda esitada AÕS

§ 87 lg 1 alusel nõude isiku vastu, kellelt ta asja valduse sai.

Asja materjalidest ei selgu, millisel õiguslikul alusel politsei R. Kaigaselt auto ära võttis ja Soome

kindlustusfirmale üle andis. Kui õiguslik alus selleks puudus, võib R. Kaigas esitada nõude politsei

poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik