Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-46/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.3.46.95.332 AI generated

III-1/3-46/95 · Riigikohus

Case Number III-1/3-46/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.D. mõisteti süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 25. augusti 1993.a.

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-46/95 · Riigikohus: kriminaalkoodeksi §-dest 40, 41 ja 43 määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise kohta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

III-1/3-46/95

Tartus 28. novembril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe,

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

kriminaalasja V.D. süüdistuses

KrK §-de 139 lg. 2 p.1 ,2, 3, ja 15 lg.2 - 197 lg. 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.D. mõisteti süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 25. augusti 1993.a.

otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 lg.1 alusel tingimisi

kaheaastase katseajaga. Katseaja jooksul pani V.D. toime uued tahtlikud kuriteod, mille eest ta mõisteti süüdi

Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995.a. otsusega KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3, ja 15 lg. 2 - 197 lg. 1 järgi ja

karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.

Nimetatud otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.augusti 1995.a. otsusega, millega

vähendati salajase varguse ja kuritegude kogumi eest mõistetud lõplikku karistust. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuses nenditi, et Tartu Linnakohtu otsuses on jäetud V.D-le mõistmata lõplik karistus

kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 alusel, kuid kuna apellatsiooni korras vaadati asja läbi süüdimõistetute

ja nende kaitsjate kaebuste alusel, ei saa ringkonnakohus ilma kohtualuse olukorda raskendamata linnakohtu

otsuses esinevat viga parandada.

Kohtuvea parandamiseks esitas Riigikohtule avalduse Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja, kes

taotleb Tartu Linnakohtu 17.aprilli 1995.a. otsuse tühistamist V.D-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja selles

osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Avalduse kohaselt

on Tartu Linnakohus jätnud kohaldamata KrK § 41 sätted ja liitmata eelneva kohtuotsusega mõistetud

karistuse. Märgitakse, et Tartu Linnakohus on rikkunud AKKS § 39 lg.2 p.1 nõudeid ja seetõttu kuulub

kohtuotsus tühistamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

kes toetas esitatud taotlust,

t u v a s t a s :

Tartu Linnakohus, mõistes 17. aprillil 1995.a. V.D-le lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust,

kohaldas kriminaalseadust ebaõigesti. Arvestades küll varem mõistetud ja kustumata karistust vastutust

raskendava asjaoluna, jättis linnakohus täitmata KrK § 47 lg.5 nõude, mille kohaselt süüdimõistetule, kes

paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistetakse

karistus vastavalt KrK § 41 sätetele.

KrMK § 335 sätestab, et kui kohtuotsuse tegemisel jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks

lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse

teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgne samaliigiline kohus, juhindudes

kriminaalkoodeksi §-dest 40, 41 ja 43 määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise kohta.

Vastavalt KrMK §-le 1 lg.1 on osundatud säte kohustuslik kõigile esimese astmete kohtutele. Lõpliku

karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi järgi on kohtud kohustatud liitma viimasele kohtuotsusele

eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandamata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt. Seega toimub

KrK § 41 järgi karistuste liitmine kumulatsiooniprintsiibil ja kohtu otsustus seisneb selles, kas liita

ärakandmata karistus täielikult või osaliselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab asju läbi avalduses taotletud ulatuses. Tartu Linnakohtu otsuses on

võimalik viga parandada siis, kui eelnevalt tühistada ringkonnakohtu otsus, millega linnakohtu otsus jõustus.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamiseks pole Riigikohtule taotlust esitatud. Tartu

Linnakohtu poolt KrK §-de 41 ja 47 lg. 5 sätete kohaldamata jätmine on parandatav KrMK § 335 alusel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 49 lg. 2, 63 p.1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.

augusti 1995.a. otsus V.D. süüdistusasjas muutmata.

1. Prokuröri avaldus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 28. novembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm

Herbert Lindmäe