III-1/3-46/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.D. mõisteti süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 25. augusti 1993.a.
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-46/95 · Riigikohus: kriminaalkoodeksi §-dest 40, 41 ja 43 määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise kohta.
Full text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
III-1/3-46/95
Tartus 28. novembril 1995.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe,
vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi
kriminaalasja V.D. süüdistuses
KrK §-de 139 lg. 2 p.1 ,2, 3, ja 15 lg.2 - 197 lg. 1 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V.D. mõisteti süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 25. augusti 1993.a.
otsusega KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega KrK § 47 lg.1 alusel tingimisi
kaheaastase katseajaga. Katseaja jooksul pani V.D. toime uued tahtlikud kuriteod, mille eest ta mõisteti süüdi
Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995.a. otsusega KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3, ja 15 lg. 2 - 197 lg. 1 järgi ja
karistati KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.
Nimetatud otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.augusti 1995.a. otsusega, millega
vähendati salajase varguse ja kuritegude kogumi eest mõistetud lõplikku karistust. Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi otsuses nenditi, et Tartu Linnakohtu otsuses on jäetud V.D-le mõistmata lõplik karistus
kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 alusel, kuid kuna apellatsiooni korras vaadati asja läbi süüdimõistetute
ja nende kaitsjate kaebuste alusel, ei saa ringkonnakohus ilma kohtualuse olukorda raskendamata linnakohtu
otsuses esinevat viga parandada.
Kohtuvea parandamiseks esitas Riigikohtule avalduse Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja, kes
taotleb Tartu Linnakohtu 17.aprilli 1995.a. otsuse tühistamist V.D-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja selles
osas kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Avalduse kohaselt
on Tartu Linnakohus jätnud kohaldamata KrK § 41 sätted ja liitmata eelneva kohtuotsusega mõistetud
karistuse. Märgitakse, et Tartu Linnakohus on rikkunud AKKS § 39 lg.2 p.1 nõudeid ja seetõttu kuulub
kohtuotsus tühistamisele.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
kes toetas esitatud taotlust,
t u v a s t a s :
Tartu Linnakohus, mõistes 17. aprillil 1995.a. V.D-le lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust,
kohaldas kriminaalseadust ebaõigesti. Arvestades küll varem mõistetud ja kustumata karistust vastutust
raskendava asjaoluna, jättis linnakohus täitmata KrK § 47 lg.5 nõude, mille kohaselt süüdimõistetule, kes
paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistetakse
karistus vastavalt KrK § 41 sätetele.
KrMK § 335 sätestab, et kui kohtuotsuse tegemisel jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks
lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse
teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgne samaliigiline kohus, juhindudes
kriminaalkoodeksi §-dest 40, 41 ja 43 määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise kohta.
Vastavalt KrMK §-le 1 lg.1 on osundatud säte kohustuslik kõigile esimese astmete kohtutele. Lõpliku
karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi järgi on kohtud kohustatud liitma viimasele kohtuotsusele
eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandamata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt. Seega toimub
KrK § 41 järgi karistuste liitmine kumulatsiooniprintsiibil ja kohtu otsustus seisneb selles, kas liita
ärakandmata karistus täielikult või osaliselt.
Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab asju läbi avalduses taotletud ulatuses. Tartu Linnakohtu otsuses on
võimalik viga parandada siis, kui eelnevalt tühistada ringkonnakohtu otsus, millega linnakohtu otsus jõustus.
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamiseks pole Riigikohtule taotlust esitatud. Tartu
Linnakohtu poolt KrK §-de 41 ja 47 lg. 5 sätete kohaldamata jätmine on parandatav KrMK § 335 alusel.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 49 lg. 2, 63 p.1 ja 65 lg. 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Jätta Tartu Linnakohtu 17. aprilli 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 31.
augusti 1995.a. otsus V.D. süüdistusasjas muutmata.
1. Prokuröri avaldus jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 28. novembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Lea Kalm
Herbert Lindmäe