III-2/1-87/95 · Riigikohus

III-2/1-87/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 23. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 13. novembril 1995. a.

Liidia Sanderi ja Adolf Raudsepa kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 29. augusti

1995. a. määruse Liidia Sanderi ja Adolf Raudsepa avalduses põlvnemise tuvastamiseks.

20. veebruaril 1995. a. esitatud avalduses juriidilise tähtsusega fakti tuvastamiseks palusid L. Sander

ja A. Raudsepp tuvastada nende põlvnemise Jaan Raudsepast (sündinud 16. märtsil 1896. a. Vana-

Koiolas Põlva maakonnas ning surnud 3. septembril 1962. a. samas). Avaldus esitati PkS § 42 ja

TsKS § 255 lg 2 p. 1 alusel.

Põlva Maakohtu 22. veebruari 1995. a. määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg 1

p. 1 alusel, kuna see ei kuulu kohtu pädevusse, sest põlvnemise fakti tuvastamisest ei sõltu isikliku

või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine.

Tartu Ringkonnakohtu 29. augusti 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Määruse

motiivide kohaselt ei olnud avaldajate vanemad abielus. Avaldajate sünni ajal kehtis Balti eraseaduse

§ 1872, mille kohaselt ei olnud vallaslastel õigust pärida isa järel. Nad said pärimisõiguse isa järel

ainult siis, kui laste ema abiellus isaga (BES § 1873). Avaldajad vajavad pärijatena juriidilise fakti

tuvastamist Jaan Raudsepale kuulunud talumaade tagastamiseks. Kuna avaldajate sünni ajal kehtinud

BES-i järgi neil isa järgi pärimisõigust ei tekkinud, siis on õigesti keeldutud avalduse menetlusse

võtmisest, sest taotletava juriidilise fakti tuvastmine ei too avaldajatele kaasa varalisi õigusi isale

kuulunud talumaade suhtes. TsKS § 255 kohaselt tuvastab kohus juriidlisi fakte, millest sõltub isiku

isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine.

Kassatsioonkaebuses paluvad L. Sander ja A. Raudsepp apellatsioonikohtu määruse tühistada.

Perekonnaseaduse kohaselt tulenevad laste ja vanemate vastastikused õigused ja kohustused laste

põlvnemisest ja omavahel abielus mitteolnud vanemate lastel on samad õigused ja kohustused oma

vanemate ja sugulaste suhtes, kui abielust sündinud lastelgi. PkS § 42 näeb ette põlvnemise

tuvastamist kohtu korras. BES tunnistas vaid kiriklikku abielu. Abielu oli kiriklikult vormistatud.

Seega on kohtumäärus BES-ga vastuolus. BES ei ole käesoleval ajal rakendatav, sest põhiseadus

deklareerib kõigi kodanike võrdsuse. Kohus peab rakendama Eesti seadusi. BES-i ei ole Eestis vastu

võetud. Kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõigusnorme.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Põlva Vallavalitsus, et kassatsioonkaebuses toodud väited on

põhjendatud.

Kolleegium leidis, et määrus tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

TsKS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt tuvastab kohus juriidilise faktina sugulussuhteid, millest sõltub isiku

isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. PkS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab

kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Apellatsioonikohtu seisukoht, et maakohus keeldus õigesti avalduse vastuvõtmisest, sest avaldajate

sünni ajalkehtinud BES ei võimaldanud avaldajatel isa järgi pärimist ja seetõttu ei too juriidilise fakti

tuvastamine avaldajatele kaasa varalisi õigusi isale kuulunud talumaade suhtes, mistõttu asja

lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse, ei ole õige. Perekonnaseadus sätestab põlvnemise tuvastamise

kohtu korras. Seetõttu on väär apellatsioonikohtu protsessuaalne seisukoht, et põlvnemise

tuvastamine ei kuulu mõnel põlvnemise tagajärjest tuleneval põhjusel kohtu pädevusse.

TsKS § 225 lg 1 kohaselt teeb kohus sisulised otsustused kohtuotsusega. Lapse sünni ja isa surma ajal

kehtinud seadused kas võimaldasid või ei võimaldanud õigussuhte tekkimist lapse ja isa vahel ning

see võib olla kohtule esitatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 347 p. 2 ja 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. augusti 1995. a. määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Liidia Sanderile kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis oli tasutud 11. septembril

1995. a. Rahvapanka Põlvas.

Tagastada Adolf Raudsepale kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis oli tasutud 4. oktoobril

1995. a. Ühispanka Tartus.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik