III-2/3-30/95 · Riigikohus

III-2/3-30/95

K O H T U O T S U S

Eesi Vabariigi nimel

Tartus, 22 novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 13. novembril 1995. a.

AS Melliste kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari

1995. a. otsuse Heinar Kontkari hagis AS-i Melliste vastu tööle ennistamiseks.

Tartu Maakohtu 24. oktoobri 1994. a. otsusega rahuldati H. Kontkari hagi AS-i Melliste vastu tööle

ennistamises ning TLS § 117 lg 1 alusel ennistati H. Kontkar tööle AS-i Melliste traktoristina ja

mõisteti AS-lt Melliste tema kasuks välja 8000 krooni. Otsuse motiivide kohaselt leidis tõendamist, et

hageja esitas 18. oktoobril 1993. a. oma otsesele ülemusele V. Metsikule avalduse puhkuse saamiseks

ning keegi ei teatanud hagejale, et talle ei anta vabu päevi. Töösisekorraeeskirjade tutvustamiseks ei

ole AS-s Melliste toimunud ühtki koosolekut.

Apellatsioonkaebuses palus AS Melliste tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse.

Vastustaja esindaja vandeadvokaat R. Teeveer palus jätta otsuse muutmata, kuna see on seaduslik ja

põhjendatud. Vastustaja leidis, et AS Melliste juhatuse esimees J. Mugra esines kohtuistungil asjas

tunnistajana ja ta ei saa samal ajal esineda protsessiosalise esindajana.

Tartu Ringkonnakohus lahendas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal menetlust jätkamata ja TsKS

§ 292 lg 1 p. 1 alusel jättis maakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiivide kohaselt ei olnud kaebuse

esitajal, AS Melliste juhatuse esimehel J. Mugral, kaebuse esitamise õigust, kuna ta oli samas

protsessis esimese astme kohtus üle kuulatud tunnistajana. TsKS § 84 lg 2 kohaselt ei või isik asjas

olla esindajaks kui ta võttis sellest asjast osa tunnistajana. TsKS § 279 lg 1 kohaselt võivad

apellatsioonkaebuse esitada vaid protsessiosalised ja sama seaduse §-s 63 toodud protsessiosaliste

loetelu järgi ei ole tunnistaja protsessiosaline.

Kohtuvigade parandamise avalduses palus AS Melliste tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari

1995. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks.

Avaldaja leidis, et kohus on jämedalt rikkunud TsKS §-de 292 lg 1 p. 1; § 279 lg 1; § 6; § 295 ja

§ 303 sätteid. Pooleks protsessis ja ka apellatsioonkaebuse esitajaks oli juriidiline isik AS Melliste,

mitte selle juhatuse esimees, kes oli kohtus tunnistajana üle kuulatud. Kohus vaatas asja siiski

sisuliselt läbi kohtuistungil, kuhu oli kutsutud hageja esindaja. Apellanti kohtuistungile ei kutsutud ja

talle ei ole teatatud hageja vastuse saabumisest ja selle sisust. Kohus jätkas peale apellatsioonkaebuse

saamist menetlust hagejale apellatsioonkaebusest teatamise, temalt vastuse nõudmise, tema esindaja

kohtuistungile kutsumise ja osavõtuga istungist.

Vastustaja leidis, et Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1995. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Avalduses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis TsKS § 355 kohaselt annaks aluse kohtuvea

parandamiseks. TsKS § 84 lg 2 välistab võimaluse, et isik, kes on protsessis varem esinenud

tunnistajana saaks hiljem esineda esindajana.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 355 p. 2 alusel

protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale TsKS § 84 lg 2 kohaldamisel. Osundatud seaduse

säte loetleb isikute ringi, kes ei või olla esindajaks kohtus ja üheks selliseks isikuks on isik, kes selles

asjas on olnud tunnistaja. Ringkonnakohus asus õigele seisukohale, et TsKS § 279 lg 1 alusel esimese

astme kohtu otsuse peale on õigus apellatsiooni korras edasi kaevata pooltel ja teistel

protsessiosalistel. Pooleks käesolevas tsiviilasjas on kostja AS Melliste, kellel oli ka õigus esitada

apellatsioonkaebust. Juriidilise isiku AS Melliste seaduslikul esindajal (TsÜS § 43) oli õigus esitada

apellatsioonkaebust ja olla esindajaks kohtus nii nagu füüsilise isku seaduslikul esindajal (TsKS § 80

lg 1, § 84 lg 2) ja asjast osavõtt tunnistajana seda ei piira. Eeltoodu tuleneb TsKS § 6, mille kohaselt

õigusemõistmisel on tsiviilasjades kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.

Seega apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine TsKS § 292 lg 1 p. 1 alusel viitega TsKS §-le 84 lg 2

on väär

J. Mugra volitused apellatsioonkaebuse esitamiseks kuuluvad kontrollimisele eelmenetluses

apellatsioonikohtus.

Avalduses toodud väide, et apellatsioonkaebus vaadati läbi ringkonnakohtu istungil, kus esines hageja

esindaja, pole õige, sest see pole kooskõlas tsiviilasja matejalidega.

Juhindudes TsKS § 355 p. 2, § 357, § 354 lg 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu 13. jaanuari 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

AS-i Melliste kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada AS-le Melliste 9. augustil 1995. a. maksekorraldusega nr. 262 makstud

kassatsioonkautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa