III-2/1-85/95 · Riigikohus

III-2/1-85/95

M Ä Ä R U S

Tartus, 22. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 13. novembril 1995. a.

Juhan Vonki erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 1995. a. määruse menetluse

lõpetamise kohta Juhan Vonki avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Viljandi Maakohtu 22.05.1995. a. otsusega jäeti rahuldamata 19.09.1928. a. sündinud JuhanVonki

avaldus, milles paluti tuvastada juriidiline fakt, et tema isaks on 02.12.1962. a. Pärnumaal surnud

Juhan Petermann. Maakohus leidis, et usaldusväärselt pole tõendatud asjaolud, mis võimaldavad

J.Petermanni pidada avaldaja isaks.

Tartu Ringkonnakohtu määrusega kohtuotsus tühistati ja lõpetati asjas menetlus, kuna maakohus,

rikkudes TsKS §-e 148 lg 1 p. 1 ja 218 p. 1, menetles asja, mille läbivaatamine ei kuulu linna - ja

maakohtu pädevusse. Määruse motiivide kohaselt perekonnaseaduse (PkS) § 42 mõtte järgi esitatakse

nõue isast põlvnemise kindlakstegemiseks ühe või mõlema vanema vastu kui 1) ennast lapse

vanemaks pidav isik esitab nõude teise vanema vastu, kes keeldub PkS §-s 41 lg 1 toodud avaldust

esitamast, 2) eestkostja, eestkosteasutus või täiskasvanud laps esitavad hagi, kui üks või mõlemad

vanematest keelduvad PkS §-s 41 lg 1 ettenähtud avaldust esitamast. ENSV Ülemnõukogu

Presiidiumi 23.12.1969. a. seadlus "Eesti NSV abielu ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra

kohta", mille p. 10 võimaldas isa poolt enne surma isaduse tunnistamise kui juriidilise fakti

tuvastamist, tunnistati kehtetuks PkS §-ga 142 p. 3. Seega ei ole PkS-s ette nähtud pärast isa surma

temast põlvnemise tuvastamist erimenetluse korras. Seda ei saa teha ka TsKS § 255 lg 2 p. 6 alusel,

sest põlvnemise kindlakstegemiseks on seadusega (PkS) ette nähtud teistsugune kord. TsKS § 255

lg 2 p. 3 annab õiguse tuvastada isaduse registreerimist kui juriidilist fakti, mitte aga isadust kui

juriidilist fakti.

Erikaebuses palutakse määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule järgmistel

põhjustel: TsKS § 4 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Avaldaja täisealise lapsena seda

tegigi ja TsKS § 5 järgi kohus algatab tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguse

või vabaduse kaitset. Hagimenetluse asjades esitatakse kohtule hagiavaldused, teistes asjades

avaldused. Eeltoodust tulenevalt on põlvnemist võimalik tuvastada nii hagi- kui erimenetluses. PkS

§ 42 ei välista täisealise lapse nõudel põlvnemise tuvastamist pärast isa surma erimenetluse korras.

Vastustaja, Suure - Jaani Vallavalitsus, ei vaidle vastu erikaebuse rahuldamisele.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ja protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Lapse põlvnemise tuvastamisega määratakse tema sugulussuhted. TsKS § 255 lg 2 p. 1 kohaselt

tuvastab kohus erimenetluses sugulussuhteid. Sellest, et PkS ei nimeta isast põlvnemise tuvastamist

pärast isa surma erimenetluse korras, ei järeldu, et selline avaldus ei kuulu kohtu pädevusse TsKS

§ 255 lg 2 p. 1 alusel. Osundatud säte annab protsessuaalse aluse, mille järgi isast põlvnemise

tuvastamine erimenetluses kuulub kohtu pädevusse.

TsKS § 255 lg 2 p. 6 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses lisaks loetletule teisi juriidilisi fakte, kui

seaduses ei ole nende tuvastamiseks teistsugust korda. PkS ei reguleeri eraldi surnud isikust

põlvnemise tuvastamist erimenetluses ega kehtesta sellise juriidilise fakti tuvastamiseks teistsugust

korda.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

määras:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.08.1995. a. määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Juhan Vonkile 18.09.1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks