III-1/3-42/95 · Riigikohus

III-1/3-42/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. novembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

J.V. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

J.V. mõisteti Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsusega süüdi KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi ja teda

karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 41 järgi osaliselt Saare Maakohtu

2. novembri 1993. a. otsusega samasuguste kuritegude eest tingimisi mõistetud karistus ning lõplikuks

karistuseks mõisteti talle 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

J.V. mõisteti süüdi kahes salajases varguses, millised ta pani kohtuotsuse kohaselt toime üksinda ööl vastu

22. augustit 1994. a.:

- avas valevõtmega Xxxxxxxxxx kesklinnas pargitud P.K. sõiduauto "Datsun Cherry" ukse ja varastas autost

P.K automagnetoola "Sound Barrier", arvuti, helikassette ja raha koguväärtuses 9429 krooni ning M.T.

rahakoti väärtusega 45 krooni;

- avas Xxxxxxxxxx kesklinnas turuplatsile pargitud T.L. sõiduauto ZAZ - 968 suletud ukse ja varastas autost

T.L. helikassette 40 krooni väärtuses ning V.R. automagnetoola "Levis" ja helikasseti, tekitades V.R-le kahju

520 krooni.

Maakohtu otsust keegi menetlusosalistest apellatsioonikohtus ei vaidlustanud ning see jõustus 12. detsembril

1994. a.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avalduses kohtuvea parandmiseks osundatakse hiljem selgunud

asjaoludele ja neid kinnitavatele menetlusdokumentidele, mis on vastuolus Saare Maakohtu otsuse

järeldustega.

13. märtsil 1995. a. kinnitati süüdistuskokkuvõte ning saadeti Saare Maakohtusse arutamiseks kriminaalasi

J.V., J.U., T.K. ja teiste süüdistuses, kus J. V-le on uuesti esitatud süüdistus varguses T.L. sõiduautost ZAZ -

968 ööl vastu 22. augustit 1994. a., kuid nüüd toimepanduna isikute grupis eelneval kokkuleppel koos J.U. ja

T.K. Samas kriminaalasjas on esitatud uuesti süüdistus ka varguses ööl vastu 22. augustit 1994. a. P.K.

sõiduautost "Datsun Cherry", kuid nüüd J.U. ja T.K-le.

Kuigi J.V-le on uues kriminaalasjas esitatud süüdistus kümnes Xxxxxxxxxx linnas 1994. a. juulist oktoobrini

grupiliselt toimepandud varguses ja kahes autode ärandmises, on avaldaja väidetel tõendeid asjaolude kohta,

mis ületavad ka uue süüdistuse mahu. Avaldaja taotleb kohtuvea parandamist Saare Maakohtu 29. novembri

1994. a. otsuses, mis väidetult seisneb kriminaalseaduse ebaõiges kohaldamises ja vaidlustatud kriminaalasja

saatmist uueks sisuliseks läbivaatamisks samale kohtule teises kohtukooseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi

avaldust toetava seisukoha,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalid, mille kontrollimise põhjal mõistis Saare Maakohus oma 29. novembri 1994. a.

otsusega J.V. süüdi kahes ööl vastu 22. augustiti 1994.a. toimepandud KrK § 139 lg. 2 p. 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritud kuriteos, viitavad olulistele kohtueelse menetlus puudustele.

KrMK § 19 lg. 1 kohaselt on menetlust teostavad isikud kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses

ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks.

Varasema kohtuotsuse järgi (tl. 50-55) 1993. a. suvel Xxxxxxxxxx linnas rea grupilisi vargusi toimepannud

J.V. kuulati käsitletavas kriminaalasjas koos oma tookordsete grupikaaslastega üle metoodiliste taotlusteta

selgitada üksikasju ilmsete kahtlusaluste võimalike muude kuritegude ja nende omavaheliste suhete kohta.

Esinenud kahtlusi tõendab karistatuse õiend, millega on nõutud andmeid nii J.V. kui ta eeldatud kaaslase J.U.

valdavalt ühiste varasemate kuritegude kohta. J.U. valdusest saadi asjaosaliste ütluste järgi kätte varastatud

automagnetoolad, kuid nende äravõtmine vormistati 26. septembril 1994. a. koostatud vormivaba aktiga (tl.

13) J.V. nimele. Kriminaalasjas vormistasid protsessuaalseid dokumente vaheldumisi mitu politseiametnikku.

Keegi neist ei märganud vajadust läbiotsimise teostamiseks, mis oleks arvukate kuritegude avastamist võinud

oluliselt tõhustada.

Kohtueelse menetluse rõhutatud ühekülgsuse tõttu ja süvenemata järelduste aktsepteerimisega on tekkinud

kahe paraleelselt uuritud kriminaalasja sisu ja mahu erinevused, kuigi nad käsitlevad samade isikute

õigusvastast tegevust samal 1994. a. suvel Xxxxxxxxxx linnas. Põhjalikuma uurimisega uues kriminaalasjas

on rõhutatud vaidlustatud kohtulahendi aluseks olnud tõendite ühekülgsust ning viidud kahluse alla Saare

Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsuses sisalduvate õiguslike järelduste täpsus.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 3, 779, 65 lg. 3, kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Saare Maakohtu 29. novembri 1994. a. otsus J.V. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks

sisuliseks arutamiseks samale kohtule teises kohtukooseisus.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 21. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm

Jüri Rätsep