III-1/1-84/95 · Riigikohus

III-1/1-84/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. detsembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

I. K. süüdistuses KrK §-de 142 lg 2 p. 4 ja 140 lg 2 p. 1 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 23. mai 1995. a. otsusega mõisteti I. K. süüdi KrK §-de 142 lg 2 p. 4 ja 140 lg 2 p. 1, 3

järgi ning karistati kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega KrK § 40 alusel 2 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 13. septembri 1994. a.

otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vabadusekaotust

noortevanglas.

Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse süüdimõistetu I. K., kes leidis, et mõistetud karistus on

liiga range.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1995. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu

23. mai 1995. a. otsus sisuliselt muutmata, kuid tehti sellesse täpsustus ja loeti lõplikust karistusest

ärakantuks I. Kirsipuu poolt vahi all viibitud aeg 27. aprillist 1994. a. kuni 13. septembrini 1994. a.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri

asetäitja Jaan Naaber. Protestis leitakse, et linnakohtu otsuse täpsustamise näol on tegemist seaduse ebaõige

tõlgendamisega. I. K. oli karistusest ära kandmata 2 aastat 7 kuud ja 14 päeva. Sellest ärakandmata

karistusest liideti uuesti mõistetud karistusele 1 aasta ja 6 kuud. Seega on ringkonnakohus ebaõigesti asunud

seisukohale, et KrK § 41 sätete kohaselt tulnuks ka osalise kandmata karistuse liitmise puhul täiendavalt

lugeda kantuks eelvangistuse aeg. Ebaõige kohtuotsuse täpsustamine on toonud I. K. suhtes kaasa alusetu

karistuse vähendamise 4 kuu ja 16 päeva võrra. Kokkuvõttes taotletakse protestis Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1995. a. otsuse tühistamist I. K. mõistetud karistuse täpsustamise osas ja

kriminaalasja saatmist selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

seletuse, milles toetati avalduses sisalduvat taotlust

t u v a s t a s :

KrK § 45 sätestab, et eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka ning vabadusekaotusliku

karistuse mõistmisel päev päeva vastu.

KrMK § 275 lg 1 p. 3 kohaselt näidatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas ärakandmisele kuuluv

lõplik karistus.

Tallinna Linnakohus, olles 23. mail 1995. a. süüdi mõistnud I. K. kuritegude kogumi eest, liitis selle otsusega

mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 13. septembri 1994. a. otsusega mõistetud karistuse osaliselt, ära

näitamata, kas kohus arvestas seejuures vahi all viibitud aega 27. aprillist 1994. a. kuni 13. septembrini

1994. a. Toimiku materjalidepõhjal on I. K. kinni peetud 27. aprillil 1994. a. ja ta viibis vahi all kohtuistungi

toimumiseni 13. septembril 1994. a. Vahi all viibitud 4 kuud ja 16 päeva tuleb lugeda karistuse tähtaja hulka.

Selline järeldus tulnuks linnakohtu 23. mai 1995. a. otuses otseselt ära märkida, vastasel korral ei ole

võimalik otsusest teada saada kas kohus arvestas eelvangistusaega lõpliku karistuse mõistmisel. Protestis

toodud seisukoht, et varem mõistetud karistuse osalisel liitmisel uuele karistusele on juba arvestatud vahi all

viibimise aega, on oletuslik ega tulene kohtuotsusest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õieti

täpsustanud Tallinna Linnakohtu 23. mai 1995. a. otsust ja lugenud lõplikust karistusest kantuks vahi all

viibitud aeg.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 1995. a. otsus I. K. süüdistusasjas

muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 15. detsembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg