III-1/1-82/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedIII-1/1-82/95 K O H T U O T SU S Eesti Vabariigi nimel Tartus 21.novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning karistati viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus jättis oma 7. septembri 1995.a. otsusega eeltoodud lahendi sisuliselt muutmata, kuid ei arvestanud vastutust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist isiku poolt, kes varem on toime pannud kuriteo. Viru Ringkonnakohtu otsusele on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla, kes leiab, et ringkonnakohus on vastutust raskendava asjaolu väljajätmisega rikkunud KrMK § 215 ja KrK § 38 nõudeid. Samuti leitakse protestis, et kuna A. K. inkrimineeritud kuritegu "kuulub raskete hulka", siis lähtudes KrK § 23 lg 7 nõuetest, peab ta karistust kandma kinnises vanglas. Süüdimõistetu A. K. esitas vastuväited kassatsioonprotestile, milles palub talle määratud karistuse kandmise kohta mitte muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes palus teha karistuse kandmise koha suhtes uue otsuse ning määrata A. K. karistuse kandmise kohaks kinnine vangla, leidis: Vastavalt AKKS § 26 sätetele juhindub ringkonnakohus asja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse koodeksi §-de 226, 239-255 sätetest. Asja läbivaatamise ulatuse apellatsioonikohtus sätestab AKKS § 20, mitte aga KrMK § 215 nagu ekslikult väidetakse kassatsiooniprotestis. KrK § 38 lg 1 toodud vastutust raskendavat asjaolu on kohtul, olenevalt esimese kuriteo iseloomust, õigus mitte lugeda vastutust raskendavaks ning Viru Ringkonnakohus on seda sätet järginud. KrK § 23 lg 7 kohaselt kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. See säte on obligatoorse iseloomuga ja ei võimalda kohtul määrata teist karistuse kandmise kohta. A. K. poolt toimepandud kuritegu on esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tühistada Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu 7. septembri 1995.a. otsus A. K. karistuse kandmise koha määramise osas ja määrata temale karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Riigiprokuratuuri kassatsiooniprotest rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 21. novembrist 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Lea Kalm, Jüri Rätsep
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-82/95 · Riigikohus: Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning karistati viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus jättis oma 7. septembri 1995.a. otsusega eeltoodud lahendi sisuliselt muutmata, kuid ei arvestanud vastutust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist isiku poolt, kes varem on toime pannud kuriteo. Viru Ringkonnakohtu otsusele on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla, kes leiab, et ringkonnakohus on vastutust raskendava asjaolu väljajätmisega rikkunud KrMK § 215 ja KrK § 38 nõudeid. Samuti leitakse protestis, et kuna A. K. inkrimineeritud kuritegu "kuulub raskete hulka", siis lähtudes KrK § 23 lg 7 nõuetest, peab ta karistust kandma kinnises vanglas. Süüdimõistetu A. K. esitas vastuväited kassatsioonprotestile, milles palub talle määratud karistuse kandmise kohta mitte muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes palus teha karistuse kandmise koha suhtes uue otsuse ning määrata A. K. karistuse kandmise kohaks kinnine vangla, leidis: Vastavalt AKKS § 26 sätetele juhindub ringkonnakohus asja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse koodeksi §-de 226, 239-255 sätetest. Asja läbivaatamise ulatuse apellatsioonikohtus sätestab AKKS § 20, mitte aga KrMK § 215 nagu ekslikult väidetakse kassatsiooniprotestis. KrK § 38 lg 1 toodud vastutust raskendavat asjaolu on kohtul, olenevalt esimese kuriteo iseloomust, õigus mitte lugeda vastutust raskendavaks ning Viru Ringkonnakohus on seda sätet järginud. KrK § 23 lg 7 kohaselt kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. See säte on obligatoorse iseloomuga ja ei võimalda kohtul määrata teist karistuse kandmise kohta. A. K. poolt toimepandud kuritegu on esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tühistada Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu 7. septembri 1995.a. otsus A. K. karistuse kandmise koha määramise osas ja määrata temale karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Riigiprokuratuuri kassatsiooniprotest rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 21. novembrist 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Lea Kalm, Jüri Rätsep
Full text
III-1/1-82/95 K O H T U O T SU S Eesti Vabariigi nimel Tartus 21.novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti A. K. süüdi KrK § 107 lg 2 p. 1 järgi ning karistati viieaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Viru Ringkonnakohus jättis oma 7. septembri 1995.a. otsusega eeltoodud lahendi sisuliselt muutmata, kuid ei arvestanud vastutust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist isiku poolt, kes varem on toime pannud kuriteo. Viru Ringkonnakohtu otsusele on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Elo Kungla, kes leiab, et ringkonnakohus on vastutust raskendava asjaolu väljajätmisega rikkunud KrMK § 215 ja KrK § 38 nõudeid. Samuti leitakse protestis, et kuna A. K. inkrimineeritud kuritegu "kuulub raskete hulka", siis lähtudes KrK § 23 lg 7 nõuetest, peab ta karistust kandma kinnises vanglas. Süüdimõistetu A. K. esitas vastuväited kassatsioonprotestile, milles palub talle määratud karistuse kandmise kohta mitte muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes palus teha karistuse kandmise koha suhtes uue otsuse ning määrata A. K. karistuse kandmise kohaks kinnine vangla, leidis: Vastavalt AKKS § 26 sätetele juhindub ringkonnakohus asja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse koodeksi §-de 226, 239-255 sätetest. Asja läbivaatamise ulatuse apellatsioonikohtus sätestab AKKS § 20, mitte aga KrMK § 215 nagu ekslikult väidetakse kassatsiooniprotestis. KrK § 38 lg 1 toodud vastutust raskendavat asjaolu on kohtul, olenevalt esimese kuriteo iseloomust, õigus mitte lugeda vastutust raskendavaks ning Viru Ringkonnakohus on seda sätet järginud. KrK § 23 lg 7 kohaselt kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. See säte on obligatoorse iseloomuga ja ei võimalda kohtul määrata teist karistuse kandmise kohta. A. K. poolt toimepandud kuritegu on esimese astme kuritegu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : Tühistada Sillamäe Linnakohtu 27. aprilli 1995.a. otsus ja Viru Ringkonnakohtu 7. septembri 1995.a. otsus A. K. karistuse kandmise koha määramise osas ja määrata temale karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Riigiprokuratuuri kassatsiooniprotest rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 21. novembrist 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Lea Kalm, Jüri Rätsep