III-1/1-75/95 · Riigikohus

III-1/1-75/95 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. novembril 1995.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Ü. R. süüdistuses KrK § 128 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Ü. R., tema kaitsja vandeadvokaat Mart Reino, kannatanu N. T., tema esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Hiiu Maakohtu 15. märtsi 1995. a. otsusega mõisteti Ü. R. süüdi KrK § 128 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 päevamäära - 500 krooni ulatuses. Ü. R. tunnistati süüdi selles, et ta saatis 1994.a. aprillis X Riigimajandi direktorile N. T.-le tapmisähvardusega anoanonüümkirja. Kohtuotsusega rahuldati ka N. T. poolt esitatud tsiviilhagi summas 918 krooni. See mõisteti välja kohtualuselt Ü. R.-lt kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Hiiu Maakohtu 15. märtsi 1995.a. otsusega mõisteti Ü. R.-lt välja ka 10 000 krooni kuriteoga tekitatud moraalse kahju katteks ja kohtukuluna 3 000 krooni kannatanu esindajatasu katteks. Hiiu Maakohtu 15. märtsi 1995.a. otsuse peale esitas kohtualune Ü. R. apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 1995.a. otsusega tühistati Hiiu Maakohtu 15. märtsi 1995.a. otsus tsiviilhagi osas. Tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Tsiviilhagid kannatanu esindajatasu ja kindlustusmaksete hüvitamise nõudes jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 1995.a. otsuse peale esitas kannatanu N. T. kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja jõustada Hiiu Maakohtu 15. märtsi 1995.a. otsus. Kassaator leiab, et maakohus toimis kannatanu huve kaitstes õigesti, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 alusel on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kannatanu N. T. kassatsioonkaebuse peale esitas süüdimõistetu Ü. R. vastuväited, milles palub jätta Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 1995.a. otsuse muutmata. Ü. R. leiab, et tema pole N. T.-le oma käitumisega mingit moraalset ega materiaalset kahju põhjustanud. Riigikohtu istungil esitatud seletustes jäid kannatanu ja tema esindaja kassatsioonkaebuses esitatud taotluste ning süüdimõistetu ja tema kaitsja vastuväidetes esitatud seisukoha juurde. Prokuröri seletuses esitatud arvamuse kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista kannatanu esindustasu, jättes muus osas ringkonnakohtu otsus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, l e i d i s : Vastavalt KrMK §-le 41 lg.1 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul kriminaalasja menetlemisel õigus esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi. Kuriteo läbi varalise kahju kandmisest on alust rääkida siis, kui kuriteo ja tekkinud varalise kahju vahel on otsene ja vahetu põhjuslik seos. N. T. tapmisähvarduse ja tema poolt oma hoonete kindlustamise vaheline põhjuslik seos ei ole kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastatud: ei ole tuvastatud, et tapmisähvardus oli see vajalik tingimus, ilma milleta poleks kõnealust kindlustuslepingut sõlmitud. Kuid ka sõltumata kõnealuse

põhjusliku seose olemasolust ei ole kindlustuslepingu sõlmimist kui võimaliku tulevikulise kasu saamisele suunatud investeeringut õige käsitada kahju tekkimisena kriminaalõiguslikus mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib täielikult põhiseaduse §-st 25 tulenevat igaühe õigust talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt (sealhulgas ka kuriteoga) tekitatud nii materiaalse kui ka moraalse kahju hüvitamisele, kuid ei pea praeguse õigusliku regulatsiooni tingimustes võimalikuks kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamist kriminaalmenetluses. KrMK §-s 40 sisalduvast kannatanu mõiste määratlusest nähtuvalt tunnistab seadusandja põhimõtteliselt kuriteoga ka moraalse kahju tekitamise võimalikkust. Samas ei näe kehtiv seadus ette mingit konkreetset võimalust nõuda kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames. Vastavalt KrMK §-le 41 saab kriminaalasja menetlemisel tsiviilhagi esitada vaid kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Sellest tulenevalt ei saa kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõuet käsitada tsiviilhagina kriminaalmenetluses ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 1995.a. otsus on ebaseaduslik selles osas, millega tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalmenetluses on võimalik vaid tunnistada kuriteo läbi moraalset kahju kandnud isiku õigust selle kahju hüvitamisele. Vastavalt KrMK §-le 89 lg 1 mõistab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse kõik kohtukulud, välja arvatud tõlkidele makstud või väljamaksmisele kuuluvad summad. Kohtukulude hulka arvatavate summade loetelu on esitatud KrMK §-s 87. Selles paragrahvis ei sätestata otsesõnu kannatanu esindaja tasu arvamist kohtukulude hulka, kuid samas ei ole kõnealune loetelu ammendav, sest vastavalt KrMK §-le 87 p.4 kuuluvad kohtukulude hulka ka muud kulud, mida juurdlusvõi eeluurimisasutus või kohus seoses kriminaalasja menetlusega kandis. Lähtudes põhiseaduse §-s 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik vähemalt juhtudel, mil kohtualusel on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka kuriteos kannatanule. Esindaja tegelikust tagamisest on alust rääkida vaid siis, kui kannatanu esindaja tasu loetakse kohtukulude hulka ja mõistetakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel välja süüdimõistetult. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes põhiseaduse §-le 12 ja AKKS §-dele 63 p.3, 64 p.2 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8.juuni 1995.a. otsus osas, millega tsiviilhagi kannatanu esindajatasu nõudes jäeti kriminaalmenetluses rahuldamata ning osas, millega tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamise nõudes jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. 2. Mõista Ü. R.-lt välja 3000 krooni kannatanu esindajatasu N. T. kasuks. 3. Tunnistada N. T. põhiseaduslikku õigust hageda talle kuriteogatekitatud moraalset kahju tsiviilkohtupidamise korras. 4. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 8.juuni 1995.a. otsus muutmata. Riigikohtuotsus jõustub 21. novembril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher