III-3/1-21/95 · Riigikohus

III-3/1-21/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 17. novembril 1995. a.

V. Põkalo kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 p. 3

kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

16. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Vassili Põkalo kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 7. juuli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II359/95.

Istungist võttis osa Vassili Põkalo. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

14. veebruaril 1995. a. V. Põkalo elukohas Valgas Lai tn. 27 läbiviidud kontrollimise tulemusena

leidsid Energiamüügi Valga jaoskonna töötajad, et V. Põkalo oli elektrienergiat tarbinud

omavoliliselt. Teda kohustati tasuma 3154 krooni 30 senti omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest.

17. veebruaril 1995. a. katkestati V. Põkalole elektrienergia andmine.

V. Põkalo esitas 2. märtsil 1995. a. Valga halduskohtunikule kaebuse Energiamüügi Valga jaoskonna

ametnike peale, pidades elektrienergia andmise katkestamist seadusevastaseks. Kaebust põhjendas

V. Põkalo sellega, et kontrollimisel ei avastatud elektrienergia omavolilist tarbimist ja akti

elektrienergia omavolilise tarbimise kohta oleks pidanud koostama kontrollimise käigus kohapeal.

Kohtuistungil väitis V. Põkalo esindaja, et omavoliline elektrienergia tarbimine oleks pidanud olema

tõendatud Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides ja kontrollaktis

esitatud nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole seaduslik.

Valga halduskohtuniku 10. aprilli 1995. a. otsusega jäeti V. Põkalo kaebus rahuldamata. Kohus leidis,

et nõue tasuda 3154 krooni 30 senti ei ole halduskaristus. See on nõue tasuda omavoliliselt tarbitud

elektrienergia eest. Elektrienergiaga varustamise katkestamine ei ole halduskaristus, sest selle abinõu

kohaldamise õigus ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust. Kohus leidis, et Energiamüügi

ametiisikute tegevust ei saa tunnistada seadusevastaseks motiivil, et kontrollakti ei koostatud

sündmuskohal, kuna sellist kohustust ei ole kehtestatud.

19. aprillil 1995. a. esitas V. Põkalo Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellant väitis, et

ta ei ole elektrit varastanud ning seadis kahtluse alla 14. veebruari 1995. a. kontrollimise tulemused.

Apellandi arvates arvestas esimese astme kohus ainult Energiamüügi töötajate ütlusi, kuid ei

määranud ekspertiisi ega kaasanud erapooletuid spetsialiste. Seetõttu palus apellant esitatud kaebuses

kohtuotsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus.

Ringkonnakohtu istungil palus apellant teha kohtul uue otsuse.

Tartu Ringkonnakohus, kordamata otsuses esimese astme kohtu põhjendusi, jättis 7. juuli 1995. a.

otsusega Valga halduskohtuniku otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. augustil 1995. a. esitas V. Põkalo kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsusele, paludes see

tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et tema

ei ole tarbinud elektrienergiat omavoliliselt. Energiamüügi Valga jaoskonna ametiisikud ei koostanud

kohapeal akti elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Kohus ei kaasanud spetsialiste ega

määranud ekspertiisi.

Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära V. Põkalo, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

V. Põkalo esitas 19. veebruaril 1988. a. energiamüügi ettevõttele avalduse, milles palus end

vormistada elektrienergia tarbijaks, kohustudes samas täitma "Elektrienergia kasutamise eeskirju".

Majandusministri 4. novembri 1993. a. määrusega nr. 49 tunnistati nimetatud eeskirjad 1. jaanuarist

1994. a. kehtetuks ning kehtestati "Elektrienergia tarbimise eeskiri" (RT Lisa 1993, 28).

Avalduse esitamine V. Põkalo poolt ning selle alusel talle elektrienergia müük energiamüügi ettevõtte

poolt tuleb lugeda elektrivarustuse lepingu sõlmimiseks. Selle lepingu tingimused sisalduvad

"Elektrienergia tarbimise eeskirjas". Eeskirja punkti 6.7 järgi on elektrimüüjal õigus lülitada tarbija

elektrivõrgust välja ning teha elektrikulu ümberarvestus, kui tarbija on omavoliliselt ühendanud

elektriseadmed elektrivõrku.

Elektrienergia andmise katkestamine on elektrimüüja mõjutusvahend tarbija suhtes, kes ei täida

elektrivarustuse lepingut. Elektrikulu ümberarvestuse tegemine on aga omavoliliselt tarbitud

elektrienergia hulga arvestuslik kindlaksmääramine. 3154 krooni 30 sendi tasumise nõue

omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest ei ole trahv.

Elektrivarustuse lepingust tulenev vaidlus on tsiviilõiguslik vaidlus. HKS § 3 lg 2 p. 3 kohaselt ei

kuulu halduskohtu pädevusse taotlused, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on asja

lahendanud ebaõige kohtunik ning HKS § 36 lg 1 p. 1 alusel kuulub kohtuotsus igal juhul

tühistamisele.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist.

Juhindudes HKS §dest 3 lg 2 p. 3, 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II3-

59/95 ja Valga halduskohtuniku 10. aprilli 1995. a. otsus haldusasjas nr. HA16/95 ning lõpetada

asja menetlus.

Tagastada Vassili Põkalole kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 21. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann