III-2/1-84/95 · Riigikohus

III-2/1-84/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 16. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja

Kaleph Jõulu osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril 1995. a.

Kaleph Jõulu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. augusti 1995. a. otsuse K.

Jõulu hagis Purila Osaühingu ja AS-i Nõmme Kõrts vastu hoone ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ennistati hagejale õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 29. 04. 1993. a. otsusega vara tagastamise ja

kompenseerimise avalduse esitamise tähtaeg ning Rapla Maakonna vastava komisjoni 13. septembri

1994. a. otsusega tunnistati ta õigustatud subjektiks oma ema vennale J. Ergile kuulunud 1/2 maale

Röa külas Rapla vallas Rapla Maakonnas. J. Ergile kuulunud maal asub ka temale kuulunud endine

Härja (Purila) kõrts. 1950. a. võeti J. Ergi vara kolhoosi, ta ise arreteeriti ja saadeti Eestist välja. J.

Erg suri 1972. a. 30. 09. 1992. a. müüs majandi õigusjärglane, Purila Osaühing, nimetatud hoone AS-

le Nõmme Kõrts.

Hagis palus K. Jõulu ostu-müügilepingu tühistada, sest 19.01.1993. a. jõustunud endiste omanike

õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku

hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse kohaselt võisid endise omaniku maal asuvaid hooneid teiste

seaduses ettenähtud pärijate puudumisel tagasi taotleda ka endise omaniku õed, vennad ning nende

alanejad sugulased. Samuti pidid kostjad teadma tagastamisavalduse esitamise tähtaja ennistamise

võimalusest kuni 31. märtsini 1993. a. Omandireformi aluste seadus (ORAS) keelas kuni vara

tagastamise küsimuse otsustamiseni õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi muuta .

Rapla Maakohus rahuldas 21.04.1995. a. otsusega hagi ja tunnistas endise Härja (Purila) kõrtsihoone

ostu-müügilepingu kehtetuks. Otsuse motiivide kohaselt oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal

30. septembril 1992. a. veel võimalik kuni 31. märtsini 1993. a. taotleda keskkomisjonilt võõrandatud

vara tagastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamist. Kostjad seda ei arvestanud. 30. septembriks

1992. a. ei olnud Härja (Purila) kõrtsi hoone osas otsustatud vara tagastamise küsimust ning ORAS

§ 18 lg 1 kohaselt oli selle vara omandivormi muutmine keelatud. Seetõttu oli ostu-müügileping selle

sõlmimise ajal kehtinud TsK § 51 lg 1 kohaselt kehtetu.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas Rapla Maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et tehing vastas selle teostamise ajal kehtinud seaduse nõuetele. Vara

tagastamise või kompenseermise avaldusi võeti vastu kuni 17. jaanuarini 1992. a. 11. juuni 1992. a.

seaduse "Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamisel ja kompenseerimisel" § 2 lg 3 kohaselt võis küll taotleda avalduse esitamise tähtaja

ennistamist kuni 1993. a. 31. märtsini, kuid sama seaduse § 6 lg 2 sätestas, et kui vara, mille

tagastamist taotletakse seoses avalduse esitamise tähtaja ennistamisega, on pärast avalduse esitamise

kehtestatud tähtaega erastamise või muus korras antud eraomandusse, kompenseeritakse see vara

taotlejale omandireformi aluste seaduse § 13 kohaselt. Ostu-müügi teostamiseks oli ka eelnev

põllumajandusreformi komisjoni otsus.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel: 1) ostu-

müügilepingu tühistamise järel on hagejal võimalik tagasi saada oma onule kuulunud hoone; 2) kuna

ostu-müügilepingu üheks pooleks oli AS-i Nõmme kõrts esindajana kodanik, siis TsK § 244 järgi oli

nõutav lepingu notariaalne tõestamine. Pärast lepingu sõlmimist ei võetud hoonet arvele; 3) ORAS

§ 18 keelas muuta omandireformi objektiks oleva vara omandivormi enne selle tagastamise küsimuse

otsustamist.

Vastustaja, AS Nõmme Kõrts, peab kaebust põhjendamatuks ja palub see rahuldamata jätta.

Kolleegium leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks alust ei ole. Hagi jääb rahuldamata, sest hageja pole

vaidlusaluse hoone osas tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Vaidlus õigustatud

subjektiks tunnistamise üle ei kuulu lahendamisele mitte selles asjas vaid halduskorras.

Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 30.09.1992. a. olid omandivormid määratud omandiseaduse §-s 2

lg 2. Selle sätte kohaselt esines omand Eesti Vabariigis eraomandina, juriidilise isiku omandina,

munitsipaalomandina ja riigi omandina. Seaduses võidi ette näha ka teisi omandivorme. Vaidlusaluse

hoone müüs üks juriidiline isik teisele juriidilisele isikule. Seega vaidlustatud lepinguga ei muutunud

vara omandivorm, muutus ainult omanik. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 244 lg 1

ei nõudnud ka elamu müügi korral lepingu notariaalset tõestamist, kui selle mõlemaks pooleks olid

juriidilised isikud. Samuti ei olenenud ostu-müügilepingu kehtivus selle registreerimisest vastavas

organis.

Õige ei ole ringkonnakohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmisele. Apellatsioonikohus on vääralt

tõlgendanud 11.06.1992. a. seaduse " Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel" §-i 6 lg 2 ja ORAS §-i 18 lg 1.

Viimane keelas ja keelab kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise küsimuse otsustamiseni muuta selle vara omandivormi. 11.06.1992. a. seaduse § 6 lg 2

sätestas tagajärje ainult sellisele varale, mille tagastamise või kompenseerimise avaldust ei olnud

esitatud 17. jaanuariks 1992. a ja mis anti eraomandusse (omandiseaduse mõttes) ajavahemikul

18.01.1992. a. kuni 11.06.1992. a. seaduse jõustumiseni. Kuna vaidlusalune ost-müük toimus

juriidiliste isikute vahel 30.09.1992. a., siis 11.06.1992. a. seaduse § 6 lg 2 pole siin kohaldatav.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. augusti 1995. a. otsus jätta muutmata.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik