III-1/1-78/95 · Riigikohus

III-1/1-78/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. novembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

R. P. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Viljandi Maakohtu 19. mai 1995. a. otsusega mõisteti E. P. süüdi KrK § 140 lg 2 p. 2,3 järgi ja karistati 1 -

aastase vabadusekaotusega ning KrK § 141 lg 2 p. 1,2,3,4 järgi ja karistati 6 - aastase vabadusekaotusega.

KrK § 40 alusel loeti karistuseks 6 aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 alusel osaliselt

Viljandi Maakohtu 3. septembri 1993. a. otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 6

kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

R. P. mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 järgi ja karistati 6 - aastase vabadusekaotusega poolkinnises

vanglas.

Sama kohtuotsusega mõisteti veel süüdi A. S.ja õigeks T. T., aga nende osas kohtuotsust keegi ei

vaidlustanud.

E. P. ja R. P. mõisteti süüdi selles, et nad joobnutena 5. veebruaril 1995. a. kella 22 paiku mootorsae

röövimise eesmärgil tungisid X maakonnas X vallas X külas A. M. elukohta ning sama valla X külas

vendade M. elukohta ja, ähvardades mõlemal juhul relvaga ning kasutades füüsilist vägivalda, nõudsid

3800.- krooni maksvat mootorsaagi "Partner"365.

Nimetatud mootorsaag oli mõni päev varem E. P. poolt K. M. avaliku varguse teel ära võetud, kuid viimane

oli selle A. M. abiga tagasi saanud.

Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 4. septembri 1995. a. otsusega Viljandi Maakohtu otsuse osaliselt - E. ja

R. P. kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti röövimise katsena. Neile mõistetud vabadusekaotuse määr jäeti

muutmata, kuid R. P. süüdimõistmisel KrK § 141 lg 2 p. 1,3,4 - § 15 lg 2 järgi karistati teda 6 - aastase

vabadusekaotusega KrK § 47 kohaldamisega tingimisi 3 - aastase katseajaga. Ta vabastati viivitamatult vahi

alt, vahi all viibitud aeg 6. veebruarist 1995. a. kuni 4. septembrini 1995. a. loeti karistusest kantuks.

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ei vaidlusta oma kassatsioonprotestis kuriteo õigusliku hinnangu

muutmist, küll aga R. P. tingimisi karistusest vabastamist KrK § 47 rakendamisega. Protestis rõhutatakse, et,

kuigi R. P. varasemad karistused on kustunud, on ta jätkuvalt ka suhtumisel käsitletavasse kuriteosse

näidanud tahtmatust mõista õiguskorra nõudeid. Kuriteo puhul avaldas ta joobnuna rõhutamisväärset

jõhkrust, mida ringkonnakohus KrK § 20 mõttele vastavalt ei arvestanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

seletuse, milles toetati protesti,

t u v a s t a s :

KrK § 20 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes

kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises ning mis on ühtlasi

mõjutusvahendiks nii temale kui teistele isikutele hoidumaks niisuguste tegude toimepanemisest.

Kriminaalkoodeksi 5. peatükk, kuhu kuulub § 47, käsitleb karistusest vabastamist. Vabadusekaotuse

tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest

karistuse mõistmisel, kui seda tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine.

R. P. tahtlus ja tegevus 5. veebruaril 1995. a. hilisõhtul oli suunatud kõrgeima raskusastmega - esimese astme

kuriteo toimepanekule ja ta mõisteti süüdi joobnuna toimepandud grupilise, relvastatud ja sissemurdmisega

seotud röövimise katses.

Asjaolud, et kolm varasemat kriminaalkaristust on kustunud ja nende puhul ei olnud tegu varavastaste

kuritegudega, samuti see, et R. P. ülalpidamisel on üheaastane laps, ei anna alust reaalsest

kriminaalkaristusest vabastamiseks, küll aga võimaldavad kaaluda KrK §-s 39 sätestatu rakendamist.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2; 64 p. 3,4; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsus R. P. mõistetud

karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 14. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep