Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-83/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.83.95.302 AI generated

III-2/1-83/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-83/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed T. Vernik ja L. Laarmaa, kostja H. Häggblomi esindaja vandeadvokaat R. Pakki osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-83/95 · Riigikohus: Luik, liikmed T. Vernik ja L. Laarmaa, kostja H. Häggblomi esindaja vandeadvokaat R. Pakki osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-83/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed T. Vernik ja L. Laarmaa, kostja H.

Häggblomi esindaja vandeadvokaat R. Pakki osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril

1995. a.

H. Häggblomi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsuse

Taimi Ivaski hagis Hans Häggblomi vastu alimentide nõudes.

Lääne Maakohtu 14. detsembri 1994. a. otsusega rahuldati T. Ivaski hagi ja H. Häggblomilt mõisteti

välja alimendid tema igakuisest sissetulekust 1/3 suuruses laste Everini (sünd. 11. oktoober 1985. a.)

ja Katrini (sünd. 4. aprillil 1990. a.) ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 1994. a. kuni 11. oktoobrini

2003. a. ja sealt edasi 1/4 suuruses summas kuni 4. aprillini 2008. a. T. Ivaski kasuks. H. Häggblomi

hagi laste nõudmiseks jäeti rahuldamata. Vaidlus lahendati APK-i §-de 69, 72 lg 1, 73, 82 ja 83 lg 1

alusel.

Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata, sest kohus tegi

otsuse kooskõlas vaidluse lahendamise ajal kehtinud APK § 105 lg 2 sätetega, mille kohaselt

alimentide maksmise vabatahtlik kord ei välistanud alimentide sissenõudja õigust pöörduda igal ajal

alimentide väljamõistmise avaldusega kohtusse. Kohtuotsuse muutmiseks ei anna alust seaduse

muutumine enne kohtuotsuse jõustumist.

Kassatsioonkaebuses palus H. Häggblom tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja lõpetada asjas

menetlus. Kassaator leidis, et antud vaidlus tulnuks apellatsiooniastmes lahendada perekonnaseaduse

sätete kohaselt, sest maakohtu otsus ei jõustunud enne 1. jaanuari 1995. a. ning perekonnaseaduse

rakendussätete § 130 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne perekonnaseaduse jõustumist tekkinud ja sellel

päeval kehtivatele perekonnaõigussuhetele perekonnaseaduse sätteid. Perekonnaseaduse § 61 lg 1

kohaselt aga mõistab kohus lastele elatise välja ainult siis kui vanem ei täida laste ülalpidamise

kohustust. Kassaatori väidetel on temalt Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 21. jaanuari 1986. a.

otsusega alimendid juba välja mõistetud hageja kasuks 1/6 suuruses osas kassaatori töötasust tütre

Everini ülalpidamiseks. Seetõttu tulnuks menetlus tütar Everinile elatise nõudmise osas TsKS § 218

p. 3 kohaselt lõpetada.

Vastustaja T. Ivask leidis, et kaebus ei ole põhjendatud.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Ringkonnakohus märgib õigesti, et seaduse muutumine enne kohtuotsuse jõustumist ei ole

kohtuotsuse muutmise aluseks. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et kumbki pool peab

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsKS § 88 lg 1). Ainuüksi

asjaolu, et APK § 105 lg 2 sätted ei välistanud alimentide vabatahtliku maksmise korral sissenõudja

õigust pöörduda igal ajal kohtusse alimentide väljamõistmiseks, ei ole ilma tõendeid hindamata ja

kostja vastuväidetele hinnangut andmata, hagi rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus jättis

motiveerimata, miks ei arvestatud kostja vastuväidetega ega kohtule esitatud tõenditega elatise

(alimentide) vabatahtliku maksmise kohta ning sellega rikuti kohtuotsusele esitatavaid nõudeid.

Uuel asja arutamisel ei saa tähelepanuta jätta , et Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 21. jaanuari

1986. a. otsusega on juba H. Häggblomilt välja mõistetud alimendid tütar Everini ülalpidamiseks.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Hans Häggblomile 30.06.1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed T. Vernik, L. Laarmaa