III-2/1-82/95 · Riigikohus

III-2/1-82/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 14. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, AS-i

Himalaya esindaja vandeadvokaat V. Kaasiku ja AS-i Nowe Pank esindaja vandeadvokaat L.

Glikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. novembril 1995. a.

AS-i Himalaya kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsuse AS-i

Himalaya hagis AS-i Nowe Pank vastu 1 928 555 krooni nõudmiseks ja AS-i Nowe Pank

vastuhagis lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

29. novembril 1993. a. esitas AS Himalaya Tallinna Linnakohtusse hagi AS-i Nowe Pank vastu 1 928

555 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. oktoobril 1993. a. deposiidilepingu

nr. 23, mille järgi hageja deponeeris AS-i Nowe Pank 1 300 000 krooni väljamaksetähtajaga

1. novembril 1993. a. Lepingu järgi oli intressimäär 180% aastas ja viivisemäär 1% päevas. Pank ei

ole deposiidilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning võlgneb hagejale summa, millest 1 300 000

krooni on deponeeritud summa, 195 000 krooni intress ja 433 555 krooni viivis. Võlgnevus suureneb

iga päev 14 950 krooni võrra.

Kohtumenetluse käigus suurendas hageja oma nõuet 4 293 300 kroonini, millest 1 300 000 krooni on

deponeeritud summa, 195 000 krooni intress ja 2 900 300 krooni viivis 194 päeva eest seisuga

13. mai 1994. a.

12. aprillil 1994. a. esitas pank vastuhagi AS-i Himalaya vastu lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt loetakse deposiidileping sõlmituks raha üleandmise momendist. Vaidlusaluse

lepingu p. 3 kohaselt tuli raha üle anda 10 päeva jooksul, AS Himalaya ei ole selle tähtaja jooksul

panka sissemakset teinud. Sissemakse tegemise kohta ei ole AS Himalaya esitanud kohtule tõendeid.

Nowe Panga seos Põhja-Eesti Panga 1. oktoobri 1993. a. sularaha väljamaksuorderiga nr. 0001048,

mille alusel 1,3 miljonit krooni anti Alik Karajevile, on ebaselge. A. Karajev ei ole seda raha Nowe

Panka andnud ja raha saamiseks ei ole ta pangalt volitust saanud. Küll maksis A. Karajev nimetatud

summa AS-i Comex kassasse. Vaidlustatud tehing on seega rahatu.

13. mai 1994. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi,

tunnistades vaidlustatud deposiidilepingu kehtetuks. Kohus mõistis hagejalt riigituludesse riigilõivu

133 359 krooni ja kostja kasuks riigilõivu 100 krooni ning esindajatasu 15 000 krooni. Otsuse

kohaselt on poolte vahel sõlmitud deposiidileping sisult laenuleping ja see loetakse TsK § 272 lg 2

kohaselt sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha üleandmine hageja poolt kostjale ei ole

tõendatud - Põhja-Eesti Panga sularaha väljamaksu orderiga 1. oktoobrist 1993. a. on tõendatud, et

Alik Karajev sai hagejalt 1,3 miljonit krooni ja kassa sissetuleku orderiga nr. 422 on tõendatud, et

samal päeval maksis A. Karajev 1,3 miljonit krooni AS-le Comex. Panga sissetulekuorderit lepingu

järgi pangale 1,3 miljoni krooni maksmise kohta ei ole kohtule esitatud. Tehing on rahatu ja vastuhagi

lepingu kehtetuks tunnistamiseks kuulub rahuldamisele.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata leides, et otsus ei vaja täiendavat

motiveerimist. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 201 kohaselt tehakse tagaseljaotsus ühe või mõlema

poole puudumisel reeglina kohaloleva poole kasuks, selles otsuses ei analüüsita tõendeid ning otsus

jõustub üksnes juhul, kui pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ei taotle asjas menetluse taastamist.

Antud asjas on menetlus taastatud ja tagaseljaotsusel puudub seega igasugune õiguslik tähendus.

Pank ei ole küll vaidlustanud seda, et panga kommertsosakonna juhataja T. Harju apellandiga

vaidlusaluse lepingu sõlmis, on aga vaidlustanud T. Harju volitusi panga nimel sellist lepingut

sõlmida. Panga vastuväited on põhjendatud. Panga põhikirja p. 7 kohaselt oli osakonnal õigus

teostada arveldus-, krediidi- ja teisi operatsioone panga nimel tema poolt antud volituste piires, mis

vastavad panga tegevuse eesmärkidele ja tegevusaladele. Põhikirja punkti 75 i) alusel kinnitatud

kommertsosakonna põhimääruse kohaselt oli sellel osakonnal õigus sõlmida deposiidilepinguid

summas mitte üle 300 000 krooni aastaprotsendiga mitte üle 40%. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisega

ületas T. Harju neid volitusi. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsK § 66 lg 1 kohaselt loob, muudab või

lõpetab tehing, mis on teostatud teise isiku poolt, kes ei olnud volitatud tehingut teostama või kes on

volitusi ületanud, esindatava tsiviilõigusi ja -kohustusi ainult juhul, kui esindatav selle tehingu hiljem

heaks kiidab. Pank ei ole vaidlusalust tehingut heaks kiitnud.

Apellatsioonikohus leidis, et pank vaidlustas 1,3 miljoni krooni kättesaamise, sest vastuhagigi on

pank esitanud motiivil, et ta tehingu järgi mingit raha ei saanud. Vaidlusaluses lepingus on tõepoolest

märkus, mille kohaselt t"ekk nr. 0001048 Alik Karajevi nimele loetakse kliendipoolseks deposiidi

sissemakseks ning panga palvel väljastatakse sularaha väljamaksuorder nr. 0001048 Alik Karajevi

nimele, kes on panga esindaja. Mingeid tõendeid selle kohta, et kommertsosakonna juhataja T. Harjul

oleks olnud volitus niisuguse tingimuse võtmiseks deposiidilepingusse või et tal oleks olnud volitus

volitada A. Karajevit panga esindajana iseenda nimele maksedokumenti 1,3 miljoni krooni saamiseks

vastu võtma, ei ole kohtule esitatud. T. Harju tegevus ei ole kooskõlas panga tegevuse eesmärkidega

(põhikirja p. 7). Panga põhikirja p. 8 kohaselt kuuluvad panga poolt arvetele, hoiustele, hoiule ja

siireteks võetud rahalised vahendid väljamaksmisele nende omanike esimesel nõudmisel.

Vaidlusaluse lepingu järgi ei võtnud pank vastu mingit raha ei arvetele, hoiustele, hoiule ega siireteks.

Kassatsioonkaebuses palus AS Himalaya apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostja esindaja on

omaks võtnud, et deposiidileping oli pangale siduv, sest vastuhagis nõutakse selle lepingu kehtetuks

tunnistamist. Kostja on tunnistanud, et Tiit Harjul oli volitus sõlmida lepingut kuni 300 000 krooni

aastaprotsendiga 40% ja hagi tuleks rahuldada osaliselt, s. o. põhisumma 300 000 krooni, intress 40%

aastas ja viivist 1% päevas kokku 2 490 126 krooni. Apellatsioonikohus viitas kommertsosakonna

põhimäärusele, mis sätestas T. Harju volitused. Kohus kohaldas aga vääralt TsK § 66 lg 1 sätteid

jättes arvestamata TsK § 63 sätted, mille kohaselt tehingu ühe osa kehtetus (summas, mis ületab 300

000 krooni ja intressi, mis ületab 40% aastas) ei too kaasa selle teiste osade kehtetust. Kostja esindaja

võttis omaks, et hageja nõue on põhjendatud T. Harju volituste piires. Kostja esindaja on kogu

lepingu heaks kiitnud, kuid kohus seda ei arvestanud ning kohaldas vääralt TsK § 66 lg 1 (TsÜS

§ 103 lg 1 ja 2) sätteid. Tallinna Linnakohtus oli arutusel T. Harju, A. Karajevi ja D. Ilju"ini

kriminaalasi, kelle vastu oli esitatud süüdistus selles, et panga ametnikena jätsid nad lepingud panga

raamatupidamises fikseerimata sooviga riisuda panga poolt teenitavat intressi. Kohtuotsusega on

tuvastatud, et lepinguid tunnustasid mõlemad pooled.

Kassaator esitas täienduse kassatsioonkaebusele kinnitamaks, et Tallinna Ringkonnakohtu

11. oktoobri 1995. a. otsusega kriminaalasjas nr. II-1/401 1995. a. tunnistati eeltoodud pangatöötajad

süüdi. TsK § 449 alusel vastutab pank töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel tekitatud kahju

eest. Panga juhatuse esimehe D. Ilju"ini juhtimisel sõlmiti vaidlusalune leping ja pank on kohustatud

seda täitma.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis panga esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige ja kassaator

ei ole viidanud otsuse tühistamise alustele (TsKS § 347). Kaebuses viidatakse TsK §-le 66 lg 1 (TsÜS

§ 103), s.o. esindatava poolt tehingu hilisemale heakskiitmisele, kuid see ei olnud esitatud hagi

aluseks ja hagi alust ei saa muuta Riigikohtus. Kassaator on lubanud endale alternatiivseid ja

teineteist välistavaid väiteid, mistõttu vastustaja on pidanud protsessi käigus mitmetel alustel vastu

vaidlema. Vastustaja ei ole lepingut tunnistanud ega heaks kiitnud. Kassaator ei viita

materiaalõigusnormile, mille alusel võiks või saaks hagi osaliselt rahuldada T. Harju volituste piires.

Sellist nõudmist ei saa esitada Riigikohtus. Kriminaalasja arutamisel ei lahendatud lepingu kehtivuse

küsimust.

Kolleegiumi istungil jäid kassaator ja vastustaja oma seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei

ole alust.

AS Himalaya esitas 29. novembril 1993. a. hagi TsK §-de 272-274 (laenuleping) ja 173 (kohustise

täitmine nõuetekohasel viisil) alusel. Hagi alust ei ole protsessi käigus muudetud.

Kassatsioonkaebuse väide, et kohus pidanuks kostjalt välja mõistma nõutud summast selle osa, mille

kohta lepingu sõlminud isikutel olid volitused, sest pank vastutab tema töötajate süü läbi kliendile

tekitatud kahju eest TsK § 449 alusel, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Hageja nõudis pangalt

laenulepingu järgse kohustise täitmist ja kohus sellisena vaidluse lahendaski. TsK § 449 sätestab

kahju tekitamisest tuleneva lepinguvälise vastutuse. Sellist hagi ei ole aga kohtule esitatud ja kohus ei

saanud seda ka arutada.

TsKS § 230 lg 1 p. 1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada poole nõuete piire.

Kassaatori seisukoht, et kohus võinuks hagi osaliselt rahuldada arvestades kostjapoolsete

lepingusõlmijate volituste piire, ei ole kooskõlas seadusega. Kohus ei saanud väljuda nõuete piiridest.

Hagi osalist rahuldamist linnakohtus ei taotletud. Kohtud seda ka ei arutanud. Riigikohus kontrollib

kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on kohaldanud õigesti õigusnorme (TsKS § 336

lg 1). Nõudeid, mida alama astme kohtutes ei esitatud, Riigikohus ei aruta ja selliste nõuete

Riigikohtus esitamine ei ole apellatsioonikohtu otsuse tühistamise aluseks.

Apellatsioonikohus on põhjendatult asunud seisukohale, et pank ei ole vaidlusalust tehingut heaks

kiitnud ei osaliselt ega täielikult ja see on kohtuotsuses seadusekohaselt motiveeritud.

Kohtuotsus kriminaalasjas ei mõjuta lepingulise vaidluse lahendamist ega ole apellatsioonikohtu

otsuse tühistamise aluseks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsus ja kaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik