III-3/1-30/95 · Riigikohus

III-3/1-30/95 M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. novembril 1995. a. M. Mirka esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 9. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Martin Mirka esindaja vandeadvokaat Tõnu Liiviku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II3/150/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Kuuskemaa, Arvi Märtson ja Tiiu Viilup. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldusega nr. 321k tagastati Martin Mirkale Tallinnas Pikk t. 44 asuv hoone. 24. mail 1994. a. esitasid Pikk t. 44 elamu üürnikud J. Kuuskemaa, A. Märtson ja T. Viilup Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korralduse nr. 321k seadusevastaseks, kuna see hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Halduskohtus olid protsessiosalisteks kaebuse esitajad J. Kuuskemaa, A. Märtson, T. Viilup ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldus nr. 321k täielikult seadusevastaseks. Sellele otsusele esitas Tallinna Linnavalitsus apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et kohus oleks pidanud määrama ehitustehnilise ekspertiisi ning lahendama vaidluse, lähtudes ekspertiisi tulemustest. 20. septembril 1994. a. määras Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Pikk t. 44 hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo 24. novembri 1994. a. ekspertiisiaktis nr. 103R/E antud eksperdi arvamuse kohaselt on Pikk t. 44 elamu, võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga, suurenenud ümberehituse tõttu 18 % ning elamu põhikonstruktsioone on asendatud vähemalt 54 %. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg 1 p. 2, kuna tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isiku M. Mirka õiguste kohta. Asja uueks läbivaatamiseks ettevalmistamisel kaasas Tallinna Halduskohus 23. veebruari 1995. a. määrusega kohtumenetlusse kolmanda isikuna M. Mirka. Asja arutamisel esitas M. Mirka esindaja kohtule taotluse täiendavate materjalide väljanõudmiseks Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt Pikk t. 44 hoone remondi ja restaureerimistööde kohta ajavahemikul 1987- 1992. a. ja korduva ekspertiisi määramiseks hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks. Need taotlused jäeti halduskohtu 19. mai 1995. a. määrusega rahuldamata.

Määruse kohaselt ei ole korduva ekspertiisi määramise aluseks asjaolu, et kolmas isik ei saanud osa võtta ekspertiisi tegemisest. Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldus nr. 321k täielikult seadusevastaseks. Otsuse kohaselt ei ole omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara - Pikk t. 44 hoone - säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu selle tagastamine endisele omanikule oli ebaseaduslik. 2. juunil 1995. a. esitas kolmanda isiku M. Mirka esindaja apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsuse kohtumenetluse seaduse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et apellandi viide protsessinormide rikkumisele esimese astme kohtus on põhjendamatu. Kutsudes eksperdi kohtuistungile, andis kohus asjast huvitatud isiku esindajale võimaluse esitada eksperdile täiendavaid küsimusi ja materjale. Ekspert möönis kohtuistungil, et hoone põhikonstruktsioonide säilivuse protsent võib muutuda uue ekspertiisi korral, kuid jäi kindlaks, et vaidlusalune hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. 1. augustil 1995. a. esitas kolmanda isiku M. Mirka esindaja kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 1995. a. otsuse tühistada kohtumenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et kuna tema taotlused korduva ekspertiisi läbiviimiseks jäeti halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt rahuldamata, piirati sellega oluliselt M. Mirka kui protsessiosalise haldus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikega tagatud õigusi. Kassaator märgib, et ekspert, vastates suulistele küsimustele, väitis eksperthinnangu veaks 10, maksimaalselt 20 protsenti. Kuni 20protsendilisel võimalikul veal on oluline tähtsus eksperthinnangus esitatud 54 % tõepärasuse hindamisel, samuti otsustamisel, kas hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator väidab, et tema poolt Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt väljanõutud täiendavate materjalide põhjal on A. Alliksaare Kinnisvarabüroo andnud 26. juuli 1995. a. eksperthinnangu T 15/95, mille kohaselt Pikk t. 44 hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator leiab, et lähteandmete läbitöötamine ja teostatud insenerarvutused tõendavad vaidlustatud kohtulahendites aluseks võetud Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiakti koostamisel kasutatud materjalide puudulikkust, ekspertarvamuse ühekülgsust ning ekslikkust. J. Kuuskemaa, A. Märtsoni ja T. Viilupi vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ning ringkonnakohtu otsus on õige. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s : Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 2 kohaselt tagastatakse õigustatud subjektile vara, mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise korra" p. 27 näeb ette, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorganil on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, teeb ta maa või linnavalitsuse poolt määratud ekspertidele ülesandeks koostada selles küsimuses põhjendatud arvamus. Ekspertide arvamus kuulub kinnitamisele kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt. Ekspertiisi määramisest teatatakse õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente. Tallinna Linnavalitsus ei ole määranud Pikk t. 44 hoonele ehitustehnilist ekspertiisi. Ekspertiis tehti asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus. HKS § 9 lg 2 kehtestab, et ekspertiisi määramisest ja paikvaatluse teostamisest teatab halduskohtunik protsessiosalistele, andes neile võimaluse esitada eksperdile küsimusi ja osa võtta paikvaatlusest. Kolmas isik M. Mirka kaasati protsessiosaliseks alles pärast ekspertiisi tegemist. Seetõttu ei olnud tal võimalik osa võtta eksperdi poolt teostatud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda eksperdile omapoolseid selgitusi ning esitada eksperdile lisadokumente. M. Mirka protsessuaalsete õiguste rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele, kuna kohtute järeldused rajanevad vaid Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo eksperdi arvamusel. Ekspert möönis, et lisadokumentide saamisel ning lähteandmete muutumisel võib ekspertiisi tulemus oluliselt muutuda. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b : Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II- 3/150/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada vandeadvokaat Tõnu Liivikule kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 16. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann