III-2/1-76/95 · Riigikohus

III-2/1-76/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 08. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, kostja

esindaja vandeadvokaat L.Glikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a.

AS-i ASA Kindlustus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31.

mai 1995. a. otsuse OÜ Eesti Börs hagis AS-i ASA Kindlustus vastu 180 000 krooni

kindlustushüvitise nõudes.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 24. märtsi 1995.a. otsus, millega

hagi jäeti rahuldamata .

Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi summas 170 627 krooni. Samuti nõuti kostjalt

hageja kasuks sisse 11637 kr. 60 senti riigilõivu ja 6490 kr. esindajatasu katteks. Apellatsioonikohus

arvas 180 000 kroonisest kindlustussummast maha omavastutuse 3000 krooni ja tasumata

kindlustusmakse (kindlustuspreemia) osa 6373 krooni. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja kindlustas

sõiduauto Ford Explorer XLT registrimärk nr. 900 AEL 03. veebruaril 1994. a. ja kostja arve alusel

tasus esimese kindlustusmakse 6373 krooni, 11. veebruaril 1994. a. Teise poole kindlustusmaksest,

6373 krooni, pidi hageja tasuma 10. augustiks 1994 a., kuid ei tasunud. 19.08.1994. a. toimus

Haapsalu-Rohuküla maanteel liiklusõnnetus, milles kindlustuse objektiks olev sõiduauto purunes.

Hagi rahuldamist motiveeris apellatsioonikohus sellega, et kostja kindlustuse üldtingimused ei ole

antud asjas lepingu lahutamatuks osaks. See, et Kindlustusseaduse (KS) §-de 31 ja 33 kohaselt tuleb

kindlustustegevuse litsentsi taotlemisel esitada kindlustuse üldtingimused, ei muuda neid tingimusi

iseenesest konkreetse lepingu lahutamatuks osaks. Vaidlusalusel poliisil on märgitud, et sõiduk on

kindlustatud kehtivate kindlustuseeskirjade alusel, kuid samas on märge, et seda on tehtud vastavalt

poliisis kokkulepitule. Selline märge ei tee neid eeskirju vaidlusaluse lepingu lahutamatuks osaks. KS

§ 23 lg. 1 p. 3 kohaselt lõpeb kindlustusleping selles ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse

mittetasumisel, kui lepingus on nii ette nähtud. Sama seaduse § 22 lg. 1 kohaselt tõendab

kindlustuslepingu sõlmimist kindlustuspoliis, milles sama paragrahvi lõike 2 punkt 8 kohaselt peavad

olema märgitud lepingu lõpetamise alused ja poolte kohustused ning vastutus lepingust

mittekinnipidamise juhul. Poliisi p-st 9.2 ei tulene ühemõtteliselt, et leping lõpeb, kui kindlustusvõtja

jätab lepingus ettenähtud ajaks kindlustusmakse tegemata. Punkti 11.1 kohaselt on kindlustusandja

kohustatud sõiduki täieliku hävimise korral maksma kindlustussumma, millest on maha arvatud

omavastutussumma ja tasumata makseosa. Seega on otsesõnu tunnistatud lepingu kehtivust ka siis,

kui preemiaosa on tasumata. Sõiduki jäänuse väärtuse arvestamist ei ole kostja esimese astme kohtus

taotlenud ja selle kohta tõendeid esitanud.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale

kohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Kassaator leiab, et : 1) kindlustuspoliisil olev märge: "AS ASA Kindlustus kindlustas sõiduki

kehtivate kindlustuseeskirjade ja avalduse alusel vastavalt poliisis kokkulepitule", tähendab seda, et

nii poliis kui kindlustuse üldtingimused määravad kindlaks pooltevahelise kindlustuslepingu

tingimused. Kindlustuse üldtingimused kehtivad üldiselt kõigis kindlustuslepingutes; 2)

kindlustuspoliisil p-s 9.2 märgitu tähendab, et kindlustuspreemia mittetasumine välistab lepingu

kehtivuse. Punkt 11.1 kindlustuspoliisil ei reguleeri lepingu lõpetamise aluseid ja kehtivust.

Nimetatud punkt annab kindlustusseltsile õiguse lahutada kindlustussummast tasumata preemiaosa.

Seda saab teha ainult siis, kui leping ise kehtib. 3) Punkti 9.2 tõlgendamisel on kohus eiranud TsÜS-i

§-64 lg. 3, mille kohaselt tehinguid tõlgendatakse kohustatud isiku kasuks. 4) Kuna kostja palus hagi

täielikult rahuldamata jätta, ei saanud ta samal ajal paluda jäänuki väärtuse ja omavastutuse

arvestamist. Hagile vastuvaidlemine täies ulatuses ei välista vastuväiteid, mis puudutavad jäänuki

väärtust.

Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS §-i 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi

väära kohaldamise tõttu.

Pooltevahelise kindlustuslepingu tingimuse kohaselt kehtib leping temas fikseeritud perioodi lõpuni

eeldusel, et on tasutud kindlustuspreemia. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kindlustuspreemia tasumata

jätmisel leping lõpeb enne temas märgitud tähtaja lõppu. See on kooskõlas KS §-ga 23 lg. 1 p. 3,

mille kohaselt kindlustusleping lõpeb lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse

mittetasumise korral, kui lepingus on nii ette nähtud. Vaidlust pole selle üle, et kindlustusmakse teise

osa pidi hageja tasuma 10.08.1994. a., kuid ei tasunud. Lepingu tingimus, mille kohaselt "sõiduki

varguse või täieliku hävimise korral kindlustusjuhtumi tagajärjel makstakse välja kindlustussumma,

millest on lahutatud omavastutussumma ja tasumata preemiaosa", ei reguleeri lepingu lõppemist, vaid

kindlustushüvitise arvutamist. Osundatud tingimuses ei sätestata, et kindlustussummast lahutatakse

tähtajaks tasumata preemiaosa. Kui kindlustusmakse on tähtaja jooksul tasumata, siis eeltoodud

lepingutingimuse kohaselt leping lõpeb.

Põhjendamatu on hageja väide, et kuna esimene osa kindlustusmaksest tasuti kostja arve alusel, teise

makseosa tasumiseks kostja arvet ei esitanud, siis rikkus lepingut kostja ja hagejal ei olnud võimalik

teha ülekannet ilma arveta. Kindlustusavalduse aktsepteerimisega on pooled kokku leppinud, et

tasumine toimub ositi ülekande teel. Eelnevat arve esitamise kohustust tingimuseks seatud ei olnud.

Maksekorraldusega tasumine on võimalik ka ilma arveta , lepingu alusel.

Kuidas mõista poliisil märgitut, et AS ASA Kindlustus kindlustas sõiduki kehtivate

kindlustuseeskirjade ja avalduse alusel vastavalt poliisis kokkulepitule, on küsimus pooltevahelise

lepingu tõlgendamisest. Tehingu tõlgendamisel tuleb juhinduda TsÜS §-st 64 ja tuvastada kõigepealt

lepingupoolte tegelik tahe .

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le ASA Kindlustus 20. juunil 1995. a. maksekorraldusega nr. 1695 tasutud

kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, H. Jõks