III-1/1-76/95 · Riigikohus

III-1/1-76/95

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. novembril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg,

Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

S. V. ja J. E. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3

ning J. L. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3, ja § 2081 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud S. V. ja J. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör

Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsusega on S. V. süüdi mõistetud

KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistatud 7-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas alates

6. septembrist 1993. a.

Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud J. L. KrK § 142 lg 3 p. 2,3 järgi ning karistatud 6-aastase

vabadusekaotusega, millisele karistusele liideti KrK § 41 alusel Viljandi Maakohtu 3. augusti 1992. a.

otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat ja 6 kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas alates 6. septembrist 1993. a.

Süüdistuses KrK § 2081 järgi mõisteti J. L. õigeks.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. E. KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistati 6-aastase

vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga.

Pärnu Linnakohus tunnistas S. V., J. L. ja J. E. süüdi selles, et nad organiseeritud grupi koosseisus pressisid

välja kannatanult K. P.-lt 100 000 krooni. Ajavahemikul 1993. a. juulist kuni 6. septembrini 1993. a. S. V. ja

J. E. omakasu eesmärgil, esinedes K. P.-le laenu andnud isikute nimel, hakkasid omal initsiatiivil nõudma K.

P.-lt võlgade tasumist nende kätte. Selleks käisid nad korduvalt K. P. elukohas ja ähvardasid raha

mittesaamisel kasutada K. P. ja ta perekonnaliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Nad viisid K. P. kahel korral

sunniviisiliselt hirmutamiseks metsa ja võtsid K. P.-lt vabaduse, hoides teda 3.-4. augustil 1993. a. kinni toru

külge käeraudadega aheldatult X, Y tn C J. E. ema korteri dussiruumis. Seejärel 4. augustil 1993. a. hoidsid

nad K. P. käeraudadega aheldatult S. V. elukohas X, K tn. A köögis pliidi praeahju ukse küljes 7 tunni vältel

ja sama päeva õhtul 15-20 minuti vältel K. S.-i autos roolisamba küljes. Pärast kannatanu vabastamist

sundisid nad teda pidevalt grupi liikmetega kohtuma ja andma aru raha hankimiseks tarvitusele võetud

abinõudest.

S. V., saanud teada K. P. kavatsusest võtta 100 000 krooni suurune pangalaen, kaasas organiseeritud grupi

liikmeks 2. septembril 1993. a. J. L. Sel päeval ähvardati K. P. viia metsa ja sunniti kirjutama S. V.

dikteerimisel ja tema nimele võlakiri 100 000 krooni kohta ning määrati K. P.-le kohtumine 6. septembril

1993. a. O. P. juures, kust viimane pidi saama pangalaenu. S. V. ning J. L. sõitsid sinna kohale, et P.-lt

pangalaenuna saadav rahasumma enda kätte saada.

Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud S. V. ja tema

kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann ning J. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert. Kõik apellandid

taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistetute S. V. ja J. L. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu

puudumise tõttu nende käitumises.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusega tühistati osaliselt Pärnu

Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsus S. V., J. L. ja J. E. süüdimõistmises KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi.

S. V. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning vabastati

kohtusaalist seoses karistuse ärakandmisega. J. E. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase

vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. J. L. mõisteti õigeks süüdistuses KrK

§ 142 lg 3 p. 2, 3 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsuse peale on esitas

kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs. Protestis leitakse, et S. V., J. L. ja J. E. tegevus oli

suunatud raha enda kätte saamisele ebaseaduslikul teel. Võlausaldajad A. K., H. T. ja V. K. ei volitanud

süüdimõistetuid enda nimel tegutsema ja viimased tegutsesid mitte ainult võlgade tasumise huvides, vaid

peamiselt isikliku kasusaamise eesmärgil. Seetõttu kvalifitseeris Pärnu Linnakohus õigesti süüdimõistetute

käitumise väljapressimisena KrK § 142 järgi. Kuna J. L. ei pannud toime vägivallategusid kannatanu K. P.

suhtes, ja ei olnud väljapressimise täideviija, siis tuleb tema käitumine kvalifitseerida väljapressimisele

kaasaaitamisena.

Ülaltoodust lähtudes taotletakse kassatsioonprotestis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

4. septembri 1995. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks samale

kohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud prokuröri seletuse,

milles toetati protestis esitatud taotlust ning süüdimõistetute S. V. ja J. L. seletused, milles nad taotlesid

protesti rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohus, tühistades Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse S. V., J. L.e ja J. E.

süüdimõistmise osas KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning mõistes S. V. ja J. E. süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi, on

oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust, sest otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele esitatud nõuetega.

KrMK § 274 p. 4 mõtestab lahti seadusandja tahte selle kohta, mida peab kohustuslikult sisaldama

kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa. Selles peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga kohtualuse

süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb. AKKS § 29 lg 4 täpsustab ülaltoodud nõuet

ringkonnakohtu otsuse osas ja sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud

ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ning tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud. Kohtuotsuses

motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p. 7 kohaselt kriminaalseaduse oluline rikkumine ja toob kaasa

kohtuotsuse tühistamise kassatsiooni korras.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses motiveeritakse põhjalikult seda, miks ei ole antud kriminaalasjas tegemist

väljapressimisega. Samas pole analüüsitud tõendeid, mille põhjal kohus jõudis järeldusele, et kohtualuste

käitumine tuleb kvalifitseerida isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Kirjeldamata on jäänud ka

inkrimineeritavate tegude tehiolud. Ainus lause ringkonnakohtu otsuses: " - kuna kriminaalasja materjalidest

nähtub, et võlgade sissenõudmise käigus võeti K. P.-lt mitmel korral ebaseaduslikult vabadus S. V. ja J. E.

poolt, siis nende käitumine on kvalifitseeritav KrK § 1243 lg 1 järgi "- ei sisalda toimepandud tegude

kirjeldust ega tõendite analüüsi. Tegemist on kohtualuse õiguste rikkumisega, kuna ta ei saa kohtuotsusest

teada, millises konkreetses teos ja milliste tõendite alusel ta süüdi tunnistati.

Tallinna Ringkonnnakohus on küll põhjendanud, miks Pärnu Linnakohtu järeldused ei vasta kriminaalasjas

tuvastatud faktilistele asjaoludele, kuid samal ajal ei selgu kohtuotsusest, millistele KrMK §-s 48 lg 2

loetletud tõenditele rajab ringkonnakohus ise järelduse, et S. V., J. L. ja J. E. ei tegutsenud võlgade

sissenõudmisel omal initsiatiivil.

Meelevaldne on ringkonnakohtu oletusliku iseloomuga väide, et tunnistajad: " - võlausaldajad on andnud

ütlusi ilmse suunitlusega, et mitte ise sattuda puutumusse kuriteoga".

Ülaltoodu alusel on ebaõiged ka eeldused, millest lähtudes ringkonnakohus leidis, et kohtualuste käitumises

ei või esineda KrK §-s 142 ettenähtud kuriteo koosseisu tunnuseid.

Antud kriminaalasjas on ringkonnakohus rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust, mille tõttu ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 1,2,3, ja 65 lg 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t as:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsus S. V., J. L. ja J.

E. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 7. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher