III-1/1-76/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud S. V. ja J. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsusega on S. V. süüdi mõistetud
Legislator headnote
AI generatedIII-1/1-76/95 · Riigikohus: E. omakasu eesmärgil, esinedes K. P.-le laenu andnud isikute nimel, hakkasid omal initsiatiivil nõudma K.
Full text
III-1/1-76/95
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 7. novembril 1995. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg,
Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi
kriminaalasja
S. V. ja J. E. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3
ning J. L. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2, 3, ja § 2081 järgi.
Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetud S. V. ja J. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör
Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsusega on S. V. süüdi mõistetud
KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistatud 7-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas alates
6. septembrist 1993. a.
Sama kohtuotsusega on süüdi mõistetud J. L. KrK § 142 lg 3 p. 2,3 järgi ning karistatud 6-aastase
vabadusekaotusega, millisele karistusele liideti KrK § 41 alusel Viljandi Maakohtu 3. augusti 1992. a.
otsusega mõistetud kandmata karistus osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat ja 6 kuud
vabadusekaotust kinnises vanglas alates 6. septembrist 1993. a.
Süüdistuses KrK § 2081 järgi mõisteti J. L. õigeks.
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. E. KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning karistati 6-aastase
vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga.
Pärnu Linnakohus tunnistas S. V., J. L. ja J. E. süüdi selles, et nad organiseeritud grupi koosseisus pressisid
välja kannatanult K. P.-lt 100 000 krooni. Ajavahemikul 1993. a. juulist kuni 6. septembrini 1993. a. S. V. ja
J. E. omakasu eesmärgil, esinedes K. P.-le laenu andnud isikute nimel, hakkasid omal initsiatiivil nõudma K.
P.-lt võlgade tasumist nende kätte. Selleks käisid nad korduvalt K. P. elukohas ja ähvardasid raha
mittesaamisel kasutada K. P. ja ta perekonnaliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Nad viisid K. P. kahel korral
sunniviisiliselt hirmutamiseks metsa ja võtsid K. P.-lt vabaduse, hoides teda 3.-4. augustil 1993. a. kinni toru
külge käeraudadega aheldatult X, Y tn C J. E. ema korteri dussiruumis. Seejärel 4. augustil 1993. a. hoidsid
nad K. P. käeraudadega aheldatult S. V. elukohas X, K tn. A köögis pliidi praeahju ukse küljes 7 tunni vältel
ja sama päeva õhtul 15-20 minuti vältel K. S.-i autos roolisamba küljes. Pärast kannatanu vabastamist
sundisid nad teda pidevalt grupi liikmetega kohtuma ja andma aru raha hankimiseks tarvitusele võetud
abinõudest.
S. V., saanud teada K. P. kavatsusest võtta 100 000 krooni suurune pangalaen, kaasas organiseeritud grupi
liikmeks 2. septembril 1993. a. J. L. Sel päeval ähvardati K. P. viia metsa ja sunniti kirjutama S. V.
dikteerimisel ja tema nimele võlakiri 100 000 krooni kohta ning määrati K. P.-le kohtumine 6. septembril
1993. a. O. P. juures, kust viimane pidi saama pangalaenu. S. V. ning J. L. sõitsid sinna kohale, et P.-lt
pangalaenuna saadav rahasumma enda kätte saada.
Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud S. V. ja tema
kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann ning J. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert. Kõik apellandid
taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja süüdimõistetute S. V. ja J. L. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu
puudumise tõttu nende käitumises.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsusega tühistati osaliselt Pärnu
Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsus S. V., J. L. ja J. E. süüdimõistmises KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi.
S. V. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vabadusekaotusega ning vabastati
kohtusaalist seoses karistuse ärakandmisega. J. E. mõisteti süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1-aastase
vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 alusel 3-aastase katseajaga. J. L. mõisteti õigeks süüdistuses KrK
§ 142 lg 3 p. 2, 3 järgi.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsuse peale on esitas
kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs. Protestis leitakse, et S. V., J. L. ja J. E. tegevus oli
suunatud raha enda kätte saamisele ebaseaduslikul teel. Võlausaldajad A. K., H. T. ja V. K. ei volitanud
süüdimõistetuid enda nimel tegutsema ja viimased tegutsesid mitte ainult võlgade tasumise huvides, vaid
peamiselt isikliku kasusaamise eesmärgil. Seetõttu kvalifitseeris Pärnu Linnakohus õigesti süüdimõistetute
käitumise väljapressimisena KrK § 142 järgi. Kuna J. L. ei pannud toime vägivallategusid kannatanu K. P.
suhtes, ja ei olnud väljapressimise täideviija, siis tuleb tema käitumine kvalifitseerida väljapressimisele
kaasaaitamisena.
Ülaltoodust lähtudes taotletakse kassatsioonprotestis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri 1995. a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks samale
kohtule teises kohtukoosseisus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud prokuröri seletuse,
milles toetati protestis esitatud taotlust ning süüdimõistetute S. V. ja J. L. seletused, milles nad taotlesid
protesti rahuldamata jätmist,
l e i d i s :
Tallinna Ringkonnakohus, tühistades Pärnu Linnakohtu 25. mai 1995. a. otsuse S. V., J. L.e ja J. E.
süüdimõistmise osas KrK § 142 lg 3 p. 2, 3 järgi ning mõistes S. V. ja J. E. süüdi KrK § 1243 lg 1 järgi, on
oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust, sest otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele esitatud nõuetega.
KrMK § 274 p. 4 mõtestab lahti seadusandja tahte selle kohta, mida peab kohustuslikult sisaldama
kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa. Selles peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga kohtualuse
süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb. AKKS § 29 lg 4 täpsustab ülaltoodud nõuet
ringkonnakohtu otsuse osas ja sätestab, et ringkonnakohtu otsuse motiveerivas osas peavad olema märgitud
ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ning tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud. Kohtuotsuses
motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p. 7 kohaselt kriminaalseaduse oluline rikkumine ja toob kaasa
kohtuotsuse tühistamise kassatsiooni korras.
Tallinna Ringkonnakohtu otsuses motiveeritakse põhjalikult seda, miks ei ole antud kriminaalasjas tegemist
väljapressimisega. Samas pole analüüsitud tõendeid, mille põhjal kohus jõudis järeldusele, et kohtualuste
käitumine tuleb kvalifitseerida isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmisena. Kirjeldamata on jäänud ka
inkrimineeritavate tegude tehiolud. Ainus lause ringkonnakohtu otsuses: " - kuna kriminaalasja materjalidest
nähtub, et võlgade sissenõudmise käigus võeti K. P.-lt mitmel korral ebaseaduslikult vabadus S. V. ja J. E.
poolt, siis nende käitumine on kvalifitseeritav KrK § 1243 lg 1 järgi "- ei sisalda toimepandud tegude
kirjeldust ega tõendite analüüsi. Tegemist on kohtualuse õiguste rikkumisega, kuna ta ei saa kohtuotsusest
teada, millises konkreetses teos ja milliste tõendite alusel ta süüdi tunnistati.
Tallinna Ringkonnnakohus on küll põhjendanud, miks Pärnu Linnakohtu järeldused ei vasta kriminaalasjas
tuvastatud faktilistele asjaoludele, kuid samal ajal ei selgu kohtuotsusest, millistele KrMK §-s 48 lg 2
loetletud tõenditele rajab ringkonnakohus ise järelduse, et S. V., J. L. ja J. E. ei tegutsenud võlgade
sissenõudmisel omal initsiatiivil.
Meelevaldne on ringkonnakohtu oletusliku iseloomuga väide, et tunnistajad: " - võlausaldajad on andnud
ütlusi ilmse suunitlusega, et mitte ise sattuda puutumusse kuriteoga".
Ülaltoodu alusel on ebaõiged ka eeldused, millest lähtudes ringkonnakohus leidis, et kohtualuste käitumises
ei või esineda KrK §-s 142 ettenähtud kuriteo koosseisu tunnuseid.
Antud kriminaalasjas on ringkonnakohus rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti kohaldanud
kriminaalseadust, mille tõttu ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 1,2,3, ja 65 lg 3, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t as:
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. septembri 1995. a. otsus S. V., J. L. ja J.
E. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 7. novembril 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher