III-3/1-32/95 · Riigikohus

III-3/1-32/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. novembril 1995. a.

I. Zajatsi esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine riigiprokuröri toimingu peale esitatud

kaebuse menetlemise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

2. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi I. Zajatsi esindaja vandeadvokaat M. Malõ"evi

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. augusti 1995. a. otsusele

haldusasjas nr. II3/191/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Ivan Zajats ja riigiprokurör Indrek Meelak. I. Zajatsile tõlkis

eesti keelest vene keelde Lüüli Lomp.

Andrus Lasn müüs 7. jaanuaril 1995. a. sõiduauto Ford Scorpio isikule, kes tasus võltsitud

rahatähtedega ja müüs selle sõiduauto 9. jaanuaril edasi teisele isikule, kes 16. jaanuaril müüs sama

sõiduauto Ivan Zajatsile. Seoses võltsitud rahatähtede kasutamisega sõiduauto ostmisel A. Lasnalt

algatati kriminaalasi.

Selle kriminaalasja eeluurimise käigus võttis Riigi Kaitsepolitseiameti vanemassistent 7. märtsil

1995. a. võetuse korras Ivan Zajatsilt tema sõiduauto ära. I. Zajatsi korduvale kaebusele võetuse ja

tema sõiduauto A. Lasnale vastutavale hoiule andmise peale vastas riigiprokurör 19. mai 1995. a.

kirjaga nr. 15-42-95, et nimetatud sõiduauto on kriminaalasjas asitõend kui kelmuse objekt ja

onsellisena antud vastutavale hoiule A. Lasnale, mis pole vastuolus Kriminaalmenetluse koodeksiga.

Eelnevalt oli Riigiprokuratuur teatanud I. Zajatsile 24. märtsil 1995. a., et Kaitsepolitsei uurijale on

antud ettekirjutus sõiduauto tagastamiseks, 11. aprillil 1995. a, et puudub seaduslik alus auto

tagastamiseks, ja 28. aprillil 1995. a., et auto on antud vastutavale hoiule A. Lasnale ning lõpliku

otsuse sõiduauto tagastamise kohta teeb kohus. Riigi Kaitsepolitseiamet teatas I. Zajatsile 12. aprillil

1995. a., et nimetatud sõiduauto on antud hoiule selle esialgsele omanikule, ja 20. aprillil 1995. a., et

auto hoiule andmine esialgsele omanikule on toimunud eesmärgiga garanteerida tsiviilnõudeid

kriminaalasjas.

13. juunil 1995. a. esitas I. Zajats Tallinna Halduskohtule kaebuse riigiprokuröri tegevuse peale.

Kaebaja arvates pole riigiprokurör vastanud kõigile kaebuses püstitatud küsimustele ja riigiprokuröri

vastus muudab tema kui omaniku õigused kaitsetuiks. Kriminaalmenetluse koodeksi § 62 lg 3

kohaselt võib asitõendi kuni kriminaalasja arutamiseni tagastada valdajale. Tema sõiduauto andmine

A. Lasnale, kelle omandiõigus sellele sõiduautole lõppes auto müümisel, oli alusetu.

Tallinna Halduskohtu 13. juuli 1995. a. otsusega jäeti I. Zajatsi kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et

HKS § 3 lg 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebus, mis lahendatakse

Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud korras. Halduskohus on pädev kontrollima riigiprokuröri

vaidlustatud toimingut "selle vormilisest küljest lähtudes (kaebuse vastamise tähtaeg, selle

motiveeritus jne.)." Kohus tuvastas, et riigiprokuröri tegevus I. Zajatsi kaebuse lahendamisel oli

kooskõlas Kriminaalmenetluse koodeksiga.

19. juulil 1995. a.esitas riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ning lõpetada asjas

menetluse. Apellatsioonkaebuses leiti, et I. Zajatsi kaebuses ei vaidlustatud riigiprokurörile esitatud

kaebuse lahendamise vormilist külge. Seetõttu menetles kohus asja, mis ei kuulu halduskohtu

pädevusse.

20. juulil 1995. a. esitas ka I. Zajatsi esindaja vandeadvokaat M. Malõ"ev Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palus kohustada riigiprokuröri võtma meetmeid I. Zajatsi õiguste

tagamiseks seoses tema sõiduauto võetusega. Selle apellatsioonkaebuse kohaselt oli halduskohtu

otsus põhjendamatu, sest sõiduauto võetus oli alusetu, selle vastutavale hoiule andmine A. Lasnale oli

ebaseaduslik ja I. Zajatsi kui omaniku õigused olid rikutud. Põhiseaduse § 15 annab igaühele õiguse

tema õiguste rikkumise korral pöörduda kohtusse.

Ringkonnakohtu 21. augusti 1995. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 13. juuli 1995. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus selgitas, et antud asjas on kaebus

riigiprokuröri toimingu peale halduskohtu pädevuses seepärast, et kaebuse kohaselt pole riigiprokurör

vastanud kõigile kaebuses esitatud küsimustele.

1. septembril 1995. a. esitas I. Zajatsi esindaja vandeadvokaat M. Malõ"ev kassatsioonkaebuse,

milles taotletakse, et Riigikohus teeks antud asjas uue otsuse, mis kohustaks riigiprokuröri rakendama

abinõusid I. Zajatsi õiguste taastamiseks. Kassatsioonkaebuses selgitatakse, et KrMK § 120 lg 2

kohaselt on just prokurör kohustatud rangelt valvama, et juurdlus ja eeluurimisasutused ei piiraks

ebaseaduslikult ühegi isiku õigusi. Riigiprokurör pole aga rakendanud abinõusid, et I. Zajatsi rikutud

õigused taastataks. Põhiseaduse § 15 alusel on I. Zajatsil õigus pöörduda kohtusse, sest tema õigusi

on rikutud.

Riigiprokuröri vastuses kassatsioonkaebusele selgitatakse, et halduskohus pole pädev teostama

järelevalvet seaduste täitmise üle juurdlus ja eeluurimisasutuste poolt. Vaidluse objektiks oleva

sõiduauto kuuluvuse küsimuse otsustab aga kohus, mistõttu väidetavat vastuolu Põhiseadusega ei

esine.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Prokuratuuri seaduse § 1 lg 1 alusel on Prokuratuur täidesaatva riigivõimu asutus, mis kuulub

justiitsministri valitsemisalasse iseseisva ameti staatuses. Sama seaduse § 3 lg 3 kohaselt

riigiprokurör juhib Prokuratuuri ja tal on selleks kriminaalprotsessiseadustest tulenevate erisustega

samad õigused ja kohustused, mis direktoril riigiameti juhtimisel. HKS § 4 lg 1 p. 1 alusel võib

halduskohtusse kaevata ka ameti kui täidesaatva riigivõimu organi ja selle ametiisiku õigusakti või

toimingu peale. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vastavalt HKS §le 3 lg 2 p. 3 kaebused, mis

lahendatakse tsiviil või kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Järelikult üldjuhul

kuulub halduskohtu pädevusse Prokuratuuri ja selle ametiisiku, s.h. riigiprokuröri õigusakti või

toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine. Kui kaebus lahendatakse tsiviil või

kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, pole kaebuse läbivaatamine halduskohtu

pädevuses.

Kriminaalmenetluse koodeksi 19. peatükk sätestab juurdleja, uurija ja prokuröri tegevuse peale

kaebamise korra. Selle kohaselt esitatakse kaebused uurija tegevuse peale prokurörile. Prokuröri

otsuse peale sellise kaebuse lahendamisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile.

Kriminaalmenetluse koodeks ei sätesta, kuidas lahendatakse kaebus riigiprokuröri tegevuse peale

talle alluvate prokuröride peale esitatud kaebuste lahendamisel.

Kuna riigiprokurör on HKS §s 4 lg 1 p. 1 nimetatud ametiisik, kelle õigusakti või toimingu peale võib

halduskohtusse kaevata, ja riigiprokuröri tegevust talle alluvate prokuröride peale esitatud kaebuste

lahendamisel ei sätesta Kriminaalmenetluse koodeks, on selliste riigiprokuröri õigusakti või toimingu

peale esitatud kaebuste lahendamine halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei sekku seejuures

kriminaalmenetlusse ja ei teosta järelevalvet seaduste täitmise üle juurdlus ja eeluurimisasutuste

poolt. Halduskohus kontrollib Halduskohtumenetluse seadustiku alusel üksnes seda, kas

riigiprokuröri tegevus kaebuse lahendamisel on seaduslik.

Tallinna Halduskohtu 13. juuli 1995. a. otsuses tuvastati, et "riigiprokuröri poolt I. Zajatsi kaebuste

lahendamine on teostatud kooskõlas kehtiva kriminaalmenetluse koodeksiga...". Kriminaalmenetluse

koodeks ei sätesta riigiprokuröri tegevust selliste kaebuste lahendamisel. Kaebuses Tallinna

Halduskohtule kirjutab I. Zajats: "I. Meelakult saadud vastusega ei ole ma nõus, sest pole vastatud

kõigile minu küsimustele...". Kaebuse seda osa ei ole halduskohus lahendanud. Riigiprokurörilt pole

halduskohtunik HKS § 9 lg 1 p. 3 alusel nõudnud kaebuse lahendamiseks vajalikke dokumente, s.h.

kaebust riigiprokurörile. Ringkonnakohtu otsuses tuvastatakse, et "halduskohtule esitatud kaebuses

I. Zajats väidab otseselt, et tema õigusi on rikutud ka sellega, et riigiprokurör ei ole vastanud kõigile

kaebuses esitatud küsimustele. Selles osas on kaebus halduskohtule alluv." Kuid ringkonnakohus ei

tee sellest asjaolust õiget järeldust, vaid jätab Tallinna Halduskohtu 13. juuli 1995. a. otsuse

muutmata.

Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu sellele, et halduskohtunik jättis I. Zajatsi kaebuse osaliselt

lahendamata. Seega on toimunud kohtumenetluse seaduse normide selline rikkumine, mille korral

tuleb HKS § 36 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsus tühistada.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. augusti 1995. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/191/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada vandeadvokaat M. Malõ"evile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend

viis) krooni.

Määrus jõustub 10. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann