III-2/1-75/95 · Riigikohus

III-2/1-75/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 1995. a.

Järva Maakonna Maksuameti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni

1995. a. otsuse AS-i Aster hagis Järva Maakonna Maksuameti ja Eesti Ühispanga Paide

piirkonnakontori vastu 4000 kr. põhjendamatult kinnipeetud käibemaksu ja viivise ning

seaduse alusetu kohaldamisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni hüvitamiseks.

Aktsiaselts "Aster" kandis 12. oktoobril 1992. a. maksuametile oma arveldusarvelt Tartu

Kommertspanga Tallinna esinduses septembrikuu käibemaksu 2480 krooni. Pärast moratooriumi

kehtestamist taastas Tartu Kommertspank 10. novembril 1992. a. AS-i Aster arvele 8744 krooni,

sealhulgas eelnimetatud 2480 krooni käibemaksu ning sama arveldusteatisega nullis saldo.

Järva Maakonna Maksuamet andis 2. augustil 1993. a. inkasso käsundiga Paide Maapangale

korralduse pidada AS-i Aster arveldusarvelt vastuvaidlematus korras kinni 2479 krooni

käbemaksuvõlga ja 1917 krooni viivist, viidates Eesti Panga 13. juuli 1992. a. käskkirjale nr. 76 ning

maksukorralduse seadusele.

Järva Maakohtule esitatud hagis palus hageja välja mõista riigieelarvest tema kasuks 4000 krooni

materiaalse kahju katteks ja kostjatelt solidaarselt 25 000 krooni seaduses mitte ettenähtud

sanktsioonide kohaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kohutistungil suurendas hageja

nõuet ja palus tema kasuks välja mõista 16. detsembri 1993. a. maksukorralduse seaduse § 28 lg. 2

kohaselt enammakstud maksusummalt intressi 0,15 % iga päeva eest alates 2. augustist 1993. a.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on maksuameti 2. augusti 1993. a. inkasso käsund nr. 105

seadusevastane ning selle tätmisega rikkus Paide Maapank pangaseadust. Pangaseaduse § 39 lg. 1

sätestab juriidilise ja üksikisiku rahaliste vahendite kinnipidamise õiguslikud alused. Eesti Panga 13.

juuli 1992. a. käskkiri ei ole seadus ja käskkirjal puudub ka normatiivsus, kuna see on Riigi Teatajas,

Riigi Teataja Lisas või mõnes muus ametlikus väljaandes avaldamata. Põhiseaduse § 3 kohaselt

avaldatakse seadused ettenähtud korras.

Hageja leidis, et maksuvõla sissenõudmine pidanuks toimuma hagimenetluse korras. Hageja väitis, et

tema tegevuses ei esine ühtegi maksukorralduse seaduse §-s 60 loetletud rikkumist ega

käbemaksuseaduse §-s 19 loetletud rikkumist. Seaduses ettenähtud maksuvõlgade sissenõudmise

korra eiramisega on maksuamet ja pank tekitanud hagejale otsest materiaalset kahju 4000 krooni ja

moraalset kahju. Põhiseaduse § 25 kohaselt hindab hageja tema arveldusarve alusetu sulgemisega

talle tekitatud moraalse kahju suuruseks vähemalt 25 000 krooni.

Järva Maakohtu 11. novembri 1994. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõsteti hageja kasuks

riigieelarvest välja 4000 krooni kinnipeetud käbemaksu ja viivist ning kostjatelt solidaarselt 145

krooni tasutud riigilõivu katteks. Otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue seaduses mitteettenähtud

sanktsioonide kohaldamisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni kostjatelt solidaarselt

sissenõudmiseks, 25 krooni riigilõivu jäeti hageja kanda.

Ringkonnakohus jättis 15. juuni 1995. a. otsusega Järva Maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates tuli otsuse motiveerivast osast jätta välja

põhjendus, mille kohaselt hageja oli nõuetekohaselt täitnud kohustuse maksuameti ees. Hageja

arveldusarvelt vastuvaidlematus korras 4000 krooni kinnipidamine ei olnud seaduslik ning seetõttu

on põhjendatud hageja vastava nõude rahuldamine.

Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on seaduslik, põhjendatud ja lõppjäreldustes õige ning

apellatsioonkaebuse väited ei saa olla selle tühistamise aluseks.

Kassatsioonkaebuses palub Järva Maakonna Maksuamet teha asjas uue otsuse ning jätta AS-i Aster

hagi Järva Maakonna Maksuameti vastu täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse väidetel oli maksuameti

poolt sissenõude pööramine juriidilise isiku rahalistele vahenditele seaduslik ja põhjendatud.

Maksuametil oli õigus maksu riigieelarvesse mittelaekumisel lugeda ettevõtte maksu tasumisest

kõrvalehoidjaks maksukorralduse seaduse § 65 kohaselt. Sissenõude aluseks ei olnud Eesti Panga

käskkiri vaid maksukorralduse seadus, sest 2. augusti 1993. a. inkassokorralduses viidati

maksukorralduse seaduse §-le 65, milles kooskõlas pangaseaduse §-ga 39 lg. 1 oli vastav õigus

maksuametile antud.

Vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega leides, et maksekorralduse tegemisega, mis on tõendatud

maksedokumentidega raha ülekandmise kohta arveldusarvelt, täitis ta oma maksukohustuse

nõuetekohaselt. 2. augustil 1993. a. tulnuks juriidilise isiku maksuvõlg sisse nõuda ENSV TsPK 29.

peatükis sätestatud korras, sest siis oleks maksumaksjal olnud võimalik esitada kohtule tõendid

maksu tasumise kohta.

Kolleegium leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõigusnormi

väära tõlgendamise tõttu .

Apellatsioonikohus on põhjendatult maakohtu otsusest välja jätnud seisukoha, mille kohaselt hageja

oli oma kohustise kostja ees täitnud nõuetekohaselt. Kohustise nõuetekohane täitmine eeldab muude

tingimuste kõrval ka täitmist kreeditorile. 1992. a. kehtinud käibemaksuseaduse § 5 kohaselt tuli

käibemaks tasuda riigieelarvesse. Seega on kohustis nõuetekohaselt kreeditorile täidetud maksu

laekumisega riigieelarvesse, mitte aga selle mahakandmisega maksja arvelt. Hageja poolt

12. oktoobril 1992. a. oma arvelt mahakantud käibemaks 2480 krooni taastati tema arvele

10. novembril 1992. a. Eesti Panga Nõukogu 17. novembri 1992. a. otsusega kehtestatud viivis -

makse viibimises süüdiolevalt pangalt makse saaja kasuks, ei reguleeri kohustise nõuetekohase

täitmise sisu.

Ringkonnakohus leidis, et olenemata kohustise mittenõuetekohasest täitmisest oli kostja poolt

vastuvaidlematus korras 4000 krooni kinnipidamine hageja arveldusarvelt ebaseaduslik ja seetõttu

kuulus hagi rahuldamisele. Seda seisukohta omapoolselt motiveerimata, nõustus apellatsioonikohus

maakohtu motiividega. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tegemist maksude tasumisest

kõrvalehoidumisega, kuna hageja pidas kinni maksutähtaegadest ja täitis käibemaksu tasumise

kohustise nõuetekohaselt. Kuna eeltoodud põhjustel kohustise nõuetekohast täitmist ei toimunud, oli

käibemaks tasumata. Seetõttu tuleb õiguslikult hinnata hageja tegevust pärast käibemaksusumma

tema arveldusarvele taastamist, s.h. hageja süüd või selle puudumist. Maksuameti inkassokorralduse

seaduslikkuse hindamisel tuleb arvestada, et selles oli õigusliku alusena viidatud maksukorralduse

seadusele. Viimase § 65 nägi ette juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest

kõrvalehoidumise eest maksude sissenõudmise vastuvaidlematus korras. See ei olnud vastuolus 2.

augustil 1993. a. kehtinud pangaseaduse §-ga 39 lg. 1.

Vastustaja väide, et 2. augustil 1993. a. tulnuks nii üksikisiku kui juriidilise isiku maksuvõlg sisse

nõuda ENSV tsiviilprotsessikoodeksi 29. peatükis ettenähtud korras, ei ole põhjendatud.

Maksukorralduse seaduse (ENSV Teataja 1989, 41, 648; RT 1991, 10, 156; 1992, 17, 253) §-st 65

tulenevalt nõudis maksuamet juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest

kõrvalehoidumise või nende vähendamise korral maksud sisse vastuvaidlematus korras.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik