III-2/1-74/95 · Riigikohus

III-2/1-74/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 3. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 1995. a.

Eha-Lehaata Lõivu kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. määruse

Eha-Lehaata Lõivu avalduses isaduse tunnistamise fakti tuvastamiseks.

22. juunil 1994. a. Põlva Maakohtule esitatud avalduses palus E.-L. Lõiv, kes on sündinud 24. aprillil

1933. a. Lätte talus Kõlleste vallas Võru maakonnas, tuvastada fakt, et Hendrik Kornel (surn. 13.

juulil 1936. a. Kõlleste vallas) oli tema isa. Avaldus esitati TsKS §de 253258 alusel.

Põlva Maakohtu 22. augusti 1994. a. määrusega lõpetati asjas menetlus TsKS § 218 lg. 1 alusel, kuna

asi ei kuulu kohtu pädevusse.

Määruse motiivide kohaselt kehtis E.-L. Lõivu sünni ja H. Korneli surma ajal Balti eraseadus, mille

kohaselt ei tekkinud vallaslapsel ka isaduse tuvastamise korral isajärgset pärimisõigust, siis ei saa ta

ka olla omandireformi õigustatud subjektiks ja seega ei sõltu isaduse tuvastamise faktist E.-L. Lõivu

isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Kuivõrd TsKS § 255 lg. 1 järgi

kohus tuvastab fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või

lõppemine, seda aga käesolevas asjas BES-i järgi ei juhtu, siis ei kuulu asi kohtu pädevusse ning

menetlus tuleb lõpetada.

TartuRingkonnakohtu 7. juuni 1995. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja E.L. Lõivu

erikaebus rahuldamata. Lisaks maakohtu määruses toodule leidis ringkonnakohus, et tulenevalt

ENSV ÜN Presiidiumi 23. detsembri 1969. a. seadluse "ENSV abielu- ja perekonnakoodeksi

ellurakendamise korra kohta" §-st 10, kuulusid kohaldamisele E.-L. Lõivu sündimise ajal kehtinud

BES-i sätted, mitte aga alates 1. jaanuarist 1970. a. kehtinud APK § 62 sätted. Ringkonnakohus leidis

ka, et praegu kehtiva perekonnaseaduse § 42 lg. 1 ja 2 mõttest tuleneb, et lapse põlvnemise isast saab

kohtus tuvastada üksnes hagimenetluse korras asjaomase isiku nõudel, mitte aga isiku surma järgselt

erimenetluses lapse põlvnemise (isaduse) fakti tuvastamise teel.

Kohtuniku eriarvamuses ei nõustutud materiaalõigusnormide tõlgendamisega määruses ja leiti, et

BES ei oma käesoleval ajal tähtsust, sest perekonnaseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus

põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Sama seaduse

rakendussätete kohaselt kehtib see ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne selle seaduse

jõustumist.

Kassatsioonkaebuses palub E.-L. Lõiv tühistada ringkonnakohtu määruse. Kaebuse väidete kohaselt

on ringkonnakohus rakendanud ENSV abielu-ja perekonnakoodeksit ja ENSV ÜNP 23. detsembri

1969. a. seadlust "ENSV APK ellurakendamise korra kohta", kuid nimetatud seadused ei kehtinud

kassaatori sünni ajal ning olid kehtetud ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal. Kehtiva PkS § 42 lg.

2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse

isaks ning seda on kassaator kohtult taotlenudki. BES-i sätted ei kuulu rakendamisele, sest see on

vastuolus põhiseadusega, mis deklareerib kõigi kodanike võrdsuse. Pealegi sätestab TsKS § 9, et

kohus lahendab asja Eesti seaduste alusel, kuid Eestis ei ole BES-i vastu võetud.

Vastuses kassatsioonkaebusele on Põlva Maavalitsus nõustunud kassatsioonkaebuse väidetega.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

TsKS § 255 lg. 1 ja 2 kohaselt tuvastab kohus juriidilise faktina sugulussuhteid, millest sõltub isiku

isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab

kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Ringkonnakohtu seisukoht, et lapse põlvnemist isast saab kohtus tuvastada üksnes hagimenetluse

korras, ei ole õige.

Põlva Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tõlgendasid Balti eraseadust ja tsiviilkohtupidamise

seadustiku § 255 lg. 1 sätteid ning leidsid, et menetlus asjas tuleb lõpetada, sest isaduse tuvastamise

faktist ei sõltu E.-L. Lõivu isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine ning

seetõttu ei kuulu asja lahendamine kohtu pädevusse. Kohtu sellise protsessuaalse otsustusega ei saa

nõustuda. Perekonnaseadus ei keela ja tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tuvastada põlvnemist ka

erimenetluse korras. Põlvnemise tuvastamine nii hagi kui ka erimenetluse korras kuulub kohtu

pädevusse

TsKS § 225 lg. 1 kohaselt teeb kohus sisulised otsustused kohtuotsusega. Lapse sünni ja isa surma

ajal kehtinud seadused kas võimaldasid või ei võimaldanud õigussuhte tekkimist lapse ja isa vahel

ning see võib olla kohtule esitatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise aluseks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 347 p. 2 ja 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 1995. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada E.-L. Lõivule kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis oli tasutud 30. juunil 1995. a.

Rahvapanka Põlvas.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik