III-2/1-73/95 · Riigikohus

III-2/1-73/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 1. novembril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, E. Roo ja

tema esindaja vandeadvokaat M. Mägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 1995.

a.

Enn Roo kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 1995. a. otsuse Umat

"ebzuhhovi hagis Enn Roo vastu Raissa "ebzuhhova ja Enn Roo vahelise ostu-müügi lepingu

tühistamiseks.

10. juunil 1994. a. sõlmitud ostu-müügi lepingu kohaselt müüs Raissa "ebzuhhova Enn Roole suvila

Harjumaal Harku vallas Suurupi külas aiandusühistu "Vimpel" ehitise nr. 32. 20. septembril 1994. a.

esitas Umat "ebzuhhov hagi ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks, sest Raissa ja Umat

"ebzuhhovi ühisvara jagamise asjas oli Tallinna Linnakohtu 15. novembri 1993. a. määrusega

arestitud Raissa "ebzuhhova nimel olev osak aiandusühistus "Vimpel".

Tallinna Linnakohus tunnistas 3. aprilli 1995. a. otsusega R. "ebzuhhova ja E. Roo vahel sõlmitud

ostu-müügi lepingu kehtetuks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis E. Roo apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse

muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt viitavad U. "ebzuhhovi ja R. "ebzuhhova seletused

sellele, et vaidlusalune suvila oli nende ühisomandis. Ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

APK § 21 lg. 2 kohaselt eeldati ühe abikaasa poolt abikaasade ühisomandis oleva varaga tehingu

teostamisel teise abikaasa nõusolekut, kuid vara võõrandamise tehingute puhul, mis kuulusid

notariaalselt tõestamisele või vastavates organites registreerimisele, pidi teise abikaasa nõusolek

olema väljendatud kirjalikult. See nõue laienes APK § 21 lg. 3 kohaselt ka neile juhtudele kui

abikaasade ühisomandis olev vara oli vastavates organites registreeritud ühe abikaasa nimele. Kuna

suvila ostu-müügi leping sõlmiti hageja nõusolekuta, asus linnakohus õigesti seisukohale, et leping

on vastuolus seadusega. Kohtuotsuses on ekslikult viidatud TsÜS §-le 66 lg 2, sest nimetatud

seadustik jõustus 1. septembrist 1994. a., s. o. pärast lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimise ajal

kehtinud TsK § 51 kohaselt oli seaduse nõuetele mittevastav tehing kehtetu. Asjaolu, et apellant ei

olnud vara arestimisest ja hageja kirjaliku nõusoleku vajadusest teadlik, ei muuda lepingut kehtivaks.

Kassatsioonkaebuses palub E. Roo tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kaebuse kohaselt ei saa nõustuda ringkonnakohtu väitega, et antud vaidluses ei oma tähtsust

kassaatori poolt vara heauskne omandamine ning suvila arestimiseks tehtud kohtumääruse faktiline

välja saatmata ja täitmata jätmine. Kassaator leiab, et tema kui vara heauskse omaniku huve on

jämedalt rikutud ja eiratud asjaõigusseaduse §-de 34, 35 ja 95 lg. 1 sätteid. R. "ebzuhhova esitas ostu-

müügi lepingu sõlmimiseks dokumendid, millest nähtus, et tema on suvila ainuomanik.

Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebusega ning leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on

põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kostja vastuväide, et tema oli vara heauskne

omandaja ja tehingu sõlmimiseks esitatud dokumentidel ei olnud müügikeelu märget, ei oma asjas

tähtsust.

Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 1995. a. otsus tuleb vastavalt TsKS §-le 347

lg. 2 tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et TsÜS § 66 lg. 2 vaidluse lahendamisel kohaldamisele ei kuulunud,

sest TsÜS §-st 175 tuleneb, et enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute suhtes on rakendatavad

TsÜS §-d 69-74, 79 ja 80, mitte aga § 66. Lepingu sõlmimise ajal kehtis TsK § 51. Samuti on õige

ringkonnakohtu seisukoht, et lepingut ei muuda kehtivaks asjaolu, et kostja E. Roo ei olnud teadlik

vara arestimisest ja hageja kirjaliku nõusoleku vajadusest.

Tulenevalt TsKS §-st 232 lg. 4 peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima põhjendused, miks

kohus need või teised tõendid tagasi lükkab.

Apellatsioonikohtu otsuses ei ole aga põhjendatud, miks kohus loeb müüdud suvila ühisvara hulka

kuuluvaks. Kohus märkis üksnes, et sellele viitavad Umat ja Raissa "ebzuhhova ütlused. Kohus on

jätnud õigusliku hinnangu andmata Harju maakonna Harku Vallavalitsuse 20. mai 1994. a. õiendile

nr. 303, millega tõendatakse, et R. "ebzuhhovale kuulub Harku vallas Suurupi külas aiamaja ja ostu-

müügi lepingu p.-s 2 märgitud Harjumaa Hooneteregistri ja Informatsioonibüroo õiendile nr. 626 9.

juunist 1994. a., et lepinguobjekt kuulub müüjale isikliku omandiõiguse alusel. Samuti on

tähelepanuta jäetud aiandusühistu "Vimpel" akt nr. 32 12. juulist 1992. a., mille kohaselt vaidlusalune

suvila on erastatud R. "ebzuhhovale. Umat ja Raissa "ebzuhhova abielu lahutati Tallinna Linnakohtu

12. jaanuari 1994. a. otsusega. Sama otsusega jäeti ühisvara jagamine eraldi menetlusse. Asjaolu, et

Tallinna Linnakohtu 15. novembri 1993. a. määrusega arestiti R. "ebzuhhova nimel olev osak

aiandusühistus "Vimpel", ei välista iseenesest R. "ebzuhhova suvila ainuomanikuks olemist.

Kassaatori väited asjaõigusseaduse §-de 34, 35 ja 95 lg. 1 sätete rikkumisest ei ole asjakohased, kuna

asjaõigusseadus ei ole kohaldatav seaduse nõuetele mittevastava tehingu kehtetuks tunnistamisel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kaebus rahuldada.

Tagastada Enn Roole 14. augustil 1995. a. tasutud kautsjon 1650 (üks tuhat kuussada

viiskümmend) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik