Legislator Case Law & Legislation
III-1/3-38/95 ECLI:EE:RK:1995:3.1.3.38.95.274 AI generated

III-1/3-38/95 · Riigikohus

Case Number III-1/3-38/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K. tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsusega

Legislator headnote

AI generated

III-1/3-38/95 · Riigikohus: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K. tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsusega

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-1/3-38/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 31. oktoobril 1995.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

J.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 195 lg. 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K. tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsusega

KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuuse vabadusekaotusega. KrK 195 lg. 2

järgi süüdimõistmisel karistati teda 6 kuuse vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti kergem karistus

kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust

noortevanglas. KrK § 41 järgi liideti osaliselt Viljandi Maakohtu 18. novembri 1992.a. otsusega mõistetud ja

ärakandmata karistusest 6 kuud ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi loeti üks aasta ja 6 kuud

vabadusekaotust noortevanglas. Karistuse kandmise aeg algas 27. aprillil 1994.a..

Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsuse peale esitas süüdimõistetu J.K. apellatsioonkaebuse, milles

taotles otsuse tühistamist tema süüditunnistamise osas KrK § 195 lg. 2 järgi ja mõistetud karistuse

kergendamist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari 1995.a. otsusega tühistati Viljandi Maakohtu otsus

J.K-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Ärakandmisele kuuluvast karistusest arvati maha

vahi all viibitud aeg 26. novembrist 1993.a. kuni 2. detsembrini 1993.a. ja ärakandmisele kuuluvaks

lõplikuks karistuseks loeti üks aasta 5 kuud ja 24 päeva vabadusekaotust noortevanglas. Muus osas jäi

maakohtu otsus muutmata.

Riigiprokuratuuri prokurör T.Vassilevskaja esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, milles

taotleb Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsuse tühistamist J.K-le KrK §-de 40 ja 41 alusel mõistetud

karistuste osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Taotluse motiivide kohaselt on Viljandi Maakohus karistuste liitmisel eiranud absorptsiooni- ja

kumulatsiooniprintsiipi ning sellest tulenevalt on J.K-le mõistetud lõplik karistus ebaõige.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kelle arvates

tuleb tühistada Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus J.K-le kuritegude ja

kohtuotsuste kogumi eest mõistetud karistuste osas,

t u v a s t a s :

Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest võib kohaldada kas absorptsiooni- või

kumulatsiooniprintsiipi. Rakendades karistuse mõistmisel absorptsiooniprintsiipi, loeb kohus lõplikuks

karistuseks üksikute kuritegude eest mõistetud põhikaristustest raskema. Kumulatsiooniprintsiibi

kohaldamisel liidab kohus üksikute kuritegude eest põhikaristused kas täies ulatuses või osaliselt. Viljandi

Maakohus otsustas J.K-le kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel juhinduda

absorptsiooniprintsiibist, st. otsustas lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kuid samas tegi

maakohus selle printsiibi rakendamisel vea ja kohaldas ebaõigesti KrK § 40 sätteid. Lugedes kergema

karistuse - üks aasta vabadusekaotust - kaetuks raskemaga - ühe aasta ja 6 kuuse vabadusekaotusega, on

kohus saanud ekslikult lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest väära

karistuse mõistmine põhjustas ka kohtuotsuste kogumi eest KrK § 41 lg.1 ja 2 järgi ebaõige lõpliku karistuse

mõistmise. Kuna Viljandi Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari

1995.a. otsusega, siis peab Riigikohus vajalikuks väljuda esitatud avalduse piiridest ja kriminaalseaduse

ebaõige kohaldamise tõttu kuulub osaliselt tühistamisele nii Viljandi Maakohtu, kui ka Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus J.K. süüdistusasjas.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 49 lg. 3, 63 p. 2, 64 p. 3, 65 lg. 3 ja 77-7,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

23. jaanuari 1995.a. otsus J.K-le KrK §-de 40 ja 41 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata

kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viljandi Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta

otsused muutmata.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Otsus jõustub 31. oktoobril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Lea Kalm

Eerik Kerganberg