III-1/3-38/95 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K. tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsusega
Legislator headnote
AI generatedIII-1/3-38/95 · Riigikohus: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K. tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsusega
Full text
III-1/3-38/95
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 31. oktoobril 1995.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik
Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja
J.K. süüdistuses KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 ja 195 lg. 2 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K. tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsusega
KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ja teda karistati ühe aasta ja kuue kuuse vabadusekaotusega. KrK 195 lg. 2
järgi süüdimõistmisel karistati teda 6 kuuse vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel loeti kergem karistus
kaetuks raskemaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust
noortevanglas. KrK § 41 järgi liideti osaliselt Viljandi Maakohtu 18. novembri 1992.a. otsusega mõistetud ja
ärakandmata karistusest 6 kuud ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi loeti üks aasta ja 6 kuud
vabadusekaotust noortevanglas. Karistuse kandmise aeg algas 27. aprillil 1994.a..
Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsuse peale esitas süüdimõistetu J.K. apellatsioonkaebuse, milles
taotles otsuse tühistamist tema süüditunnistamise osas KrK § 195 lg. 2 järgi ja mõistetud karistuse
kergendamist.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari 1995.a. otsusega tühistati Viljandi Maakohtu otsus
J.K-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Ärakandmisele kuuluvast karistusest arvati maha
vahi all viibitud aeg 26. novembrist 1993.a. kuni 2. detsembrini 1993.a. ja ärakandmisele kuuluvaks
lõplikuks karistuseks loeti üks aasta 5 kuud ja 24 päeva vabadusekaotust noortevanglas. Muus osas jäi
maakohtu otsus muutmata.
Riigiprokuratuuri prokurör T.Vassilevskaja esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, milles
taotleb Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsuse tühistamist J.K-le KrK §-de 40 ja 41 alusel mõistetud
karistuste osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
Taotluse motiivide kohaselt on Viljandi Maakohus karistuste liitmisel eiranud absorptsiooni- ja
kumulatsiooniprintsiipi ning sellest tulenevalt on J.K-le mõistetud lõplik karistus ebaõige.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kelle arvates
tuleb tühistada Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus J.K-le kuritegude ja
kohtuotsuste kogumi eest mõistetud karistuste osas,
t u v a s t a s :
Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest võib kohaldada kas absorptsiooni- või
kumulatsiooniprintsiipi. Rakendades karistuse mõistmisel absorptsiooniprintsiipi, loeb kohus lõplikuks
karistuseks üksikute kuritegude eest mõistetud põhikaristustest raskema. Kumulatsiooniprintsiibi
kohaldamisel liidab kohus üksikute kuritegude eest põhikaristused kas täies ulatuses või osaliselt. Viljandi
Maakohus otsustas J.K-le kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel juhinduda
absorptsiooniprintsiibist, st. otsustas lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kuid samas tegi
maakohus selle printsiibi rakendamisel vea ja kohaldas ebaõigesti KrK § 40 sätteid. Lugedes kergema
karistuse - üks aasta vabadusekaotust - kaetuks raskemaga - ühe aasta ja 6 kuuse vabadusekaotusega, on
kohus saanud ekslikult lõplikuks karistuseks üks aasta vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest väära
karistuse mõistmine põhjustas ka kohtuotsuste kogumi eest KrK § 41 lg.1 ja 2 järgi ebaõige lõpliku karistuse
mõistmise. Kuna Viljandi Maakohtu otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. jaanuari
1995.a. otsusega, siis peab Riigikohus vajalikuks väljuda esitatud avalduse piiridest ja kriminaalseaduse
ebaõige kohaldamise tõttu kuulub osaliselt tühistamisele nii Viljandi Maakohtu, kui ka Tartu
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus J.K. süüdistusasjas.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 49 lg. 3, 63 p. 2, 64 p. 3, 65 lg. 3 ja 77-7,
Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Viljandi Maakohtu 14. oktoobri 1994.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
23. jaanuari 1995.a. otsus J.K-le KrK §-de 40 ja 41 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata
kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viljandi Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta
otsused muutmata.
2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Otsus jõustub 31. oktoobril 1995.a. ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Herbert Lindmäe
Liikmed Lea Kalm
Eerik Kerganberg