III-1/3-34/95 · Riigikohus

III-1/3-34/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 31. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest, ning liikmed Lea Kalm, Eerik

Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade

parandamise korras läbi kriminaalasja

Andrei Fedossovi süüdistuses KrK § 115 lg 2 p. 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Sillamäe Linnakohtu 21.märtsi 1995.a. otsusega mõisteti A. Fedossov süüdi KrK § 115 lg 2 p. 3 järgi

ning teda karistati 3 aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas.

A. Fedossovi süüdimõistmise aluseks on tema käitumine 5. novembri 1994.a. hilisõhtul Sillamäe

kultuurimaja lähikonnas asuvas linnapargis. Kohtu poolt tuvastatuks loetud tehiolude kohaselt läks ta

kultuurimajast läbi pargi saatma alaealist N.K-t, jätkas kaasasolnud viina joomist pargipingil, kus

asus saadetavat tütarlast ründama suguühendusse astumise eesmärgil. Vastupanu ületamiseks ja

füüsilise üleoleku rõhutamiseks tõukas ta N. K asfaldile pikali, kägistas viimast ning appikarjetest

hoolimata riietas rünnatava lahti ja sooritas vastupanu ületamise järel temaga suguakti. Kannatanu

hirmutamiseks lõi A. Fedossov teda korduvalt näkku.

Niisugune tegevus on hinnatud vastavaks menetlusosaliste eeluurimisel antud ütluste, vaatlus- ja

ekspertiisiandmetega ning A. Fedossovi käitumine on kvalifitseeritud alaealise vägistamisena KrK

§ 115 lg 2 p. 3 järgi.

Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995.a. otsuse peale esitas süüdimõistetu A. Fedossovi kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi L. Andrejeva väljaspool AKKS § 6 lg 1 sätestatud tähtaega 10. aprillil

1995.a. apellatsioonkaebuse, olles eelnevalt s.o. 27. märtsil 1995.a. esitanud linnakohtule avalduse

apellatsioonitähtaja pikendamiseks 20 päevani. Sillamäe Linnakohtu 12. mai 1995.a. määrusega jäeti

kaitsja apellatsioonitähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. Selle määruse vaidlustamiseks esitatud

kaitsja erikaebus jäeti Viru Ringkonnakohtu 5. juuni 1995.a. määrusega samuti rahuldamata.

Järgnevalt on EV Riigikohtule esitanud A. Fedossovi kaitsjana vandeadvokaat N. Rogulski avalduse

Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995.a. otsuse tühistamiseks kohtuvea parandamise korras.

Avaldaja leiab, et Sillamäe Linnakohus on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud kohtualuse,

kannatanu ning tema seadusliku esindaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ja jätnud

tähelepanuta nende poolt kohtus räägitu selle kohta, et suguühe A. Fedossovi ja N. K vahel toimus

ilma vägivallata, mõlema nõusolekul ning nende varasemate suhete jätkuna. Väidetult tulenes sellest

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.

Avalduses rõhutatakse ka seda, et esmaseid uurimistoiminguid on teostanud erinevad

politseiametnikud, kellel selleks õiguslik alus puudus - kriminaalasi ei olnud nende menetluses ja

neile ei ole antud dokumenteeritud korraldusi uurimistoiminguteks. Samuti seda, et A. Fedossovi

ennast süüstavate ütluste vormistamisel ei ole järgitud KrMK § 351 nõudeid ja tema süüdistatavana

ülekuulamise protokollis on osa KrMK § 127 lg 1 ettenähtud rekvisiitidest täitmata. Kohtuarstliku

ekspertiisi tulemusi ei saa väidetult arvestada seetõttu, et ekspertiis on määratud enne kriminaalasja

algatamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud prokuröri

arvamuse, milles ta ei toetanud kaitsja poolt esitatud avaldust

t u v a s t a s:

Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995.a. otsuses on KrMK § 19 ja § 50 nõuetele vastavalt analüüsitud

Andrei Fedossovi käitumisega seotud tehiolusid ja tõendeid. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas

on sisukohaselt käsitletud tema kohtu alla andmise aluseks olnud süüdistuse formulatsiooni ja

tõendeid, mis ta süüdiolekut kinnitavad.

Kohus on põhjendatult hinnanud kannatanu psühho-füüsilist seisundit, vägivallajälgi, kõrvalistele

isikutele vahetult sündmuste järel avaldatud selgitusi ja kaebeid kogumis vastavatena N. K poolt

avaldatud vägistamise kirjeldusega, mis on fikseeritud tema esimestel ülekuulamistel. Sündmuste

samasugust kulgu on süü ülestunnistusele ilmumisel ja järgnenud ülekuulamistel eraldi kinnitanud ka

A. Fedossov.

Hiljem avaldunud kannatanu ja kohtualuse tahe leevendada kuriteolise ründe olemust kokkuleppel

toimunud suguühenduse tasemele ei võimalda kummutada KrK § 115 lg 2 p. 3 tunnustele vastanud

kuriteo toimumist.

Avaldaja viited uurimistoimingute puudulikule või ebakorrektsele vormistamisele ei osunda ühelegi

AKKS § 39 lg 3 loetletud kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tunnusele, mis annaks aluse

kohtuotsuse tühistamiseks. Politseiametnikke on protokollide koostamise asjaolude kohta

kohtuistungil üle kuulatud. Andrei Fedossovi omakäeliselt vormistatud süü ülestunnistusele ilmumine

ja tema järgnenud ütlused on adekvaatses seoses muude sündmuste järel kogutud tõenditega. KrMK

§ 156 lg 2 kohaselt võib juhul, kui kriminaalasja algatamise põhjendatus tuleneb eksperdiarvamusest,

ekspertiisi määrata ka enne kriminaalasja algatamist.

A. Fedossovi kriminaalasjas ei ole ilmnenud ka muid kriminaalprotsessi eeskirjade rikkumisi, mis

AKKS § 39 lg 4 mõttes on takistanud või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja

objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tunnuste

puudumise tõttu, juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3 ja 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Sillamäe Linnakohtu 21. märtsi 1995.a. otsus muutmata.

Süüdimõistetu Andrei Fedossovi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski avaldus kohtuvea

parandamiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 31. oktoobril 1995.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher