III-3/1-33/95 · Riigikohus

III-3/1-33/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. oktoobril 1995. a.

Andres Kalmani ja Aime Kalmani kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 4 kohaldamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 26. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Andres Kalmani ja Aime Kalmani

kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrusele haldusasjas

nr. II-3-32/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaatorid Andres Kalman ja Aime Kalman. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

15. veebruaril 1994. a. esitas Andres Kalman avalduse üürilepingu alusel tema kasutada oleva Lääne-

Virumaal Vihela vallas Palmse külas asuva Käsmu metskonnale kuuluva elamu ostmiseks. Käsmu

metskonna metsaülem keeldus 19. aprilli 1994. a. kirjaga nr. 21/14 avaldust rahuldamast

põhjendusega, et nimetatud elamut on vaja tööandja eluruumina metskonna metsavalve töötajate

jaoks.

14. detsembril 1994. a. esitasid Andres Kalman ja Aime Kalman Lääne-Viru halduskohtunikule

kaebuse Käsmu metskonna metsaülema keeldumisele eluruumi erastamisest. Kaebuses paluti kohtul

kohustada Käsmu metskonna metsaülemat erastama 1 kuu jooksul Uusküla vahtkonna elamu Andres

Kalmanile.

Lääne-Viru halduskohtuniku 20. veebruari 1995. a. otsusega haldusasjas nr. 312/95 kaebus rahuldati

ja tunnistati Käsmu metskonna metsaülema tegevus Andres Kalmani ja Aime Kalmani kasutuses

oleva eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel täielikult seadusevastaseks. Metsaülemale tehti

ettekirjutus see küsimus uuesti läbi vaadata ning lahendada Andres Kalmani ja Aime Kalmani

kasutuses oleva eluruumi erastamine vastavalt Eluruumide erastamise seadusele ja Vabariigi Valitsuse

1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 kinnitatud "Eluruumide erastamise korrale" ühe kuu jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

1. märtsil 1995. a. esitas Käsmu metskonna metsaülem Lääne-Viru halduskohtuniku otsusele

apellatsioonkaebuse, väites, et kohtuotsus on seadusevastane. Apellant palus halduskohtuniku

20. veebruari 1995. a. otsuse tühistada, teha asjas uus otsus ning jätta Andres Kalmani ja Aime

Kalmani kaebus rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrusega tühistati Lääne-Viru

halduskohtuniku 20. veebruari 1995. a. otsus ja menetlus asjas lõpetati. Ringkonnakohus leidis, et

Käsmu Metskond ja metsaülem ei kuulu HKS §s 4 nimetatud organite, asutuste ja ametiisikute hulka,

mistõttu kaebuse esitajatel puudus seaduslik alus halduskohtusse pöördumiseks. Samuti leidis kohus,

et protsessiosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja Andres Kalman on eluruumi

erastamise õigustatud subjekt, kellel on üürnikuna eluruumi ostmise eesõigus. Ringkonnakohus asus

seisukohale, et eluruumi ostu-müügilepingust tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele

tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. Seega on kaebuse esitajatel õigus pöörduda oma

rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks hagiga maakohtusse.

Andres Kalman ja Aime Kalman esitasid 4. juulil 1995. a. kassatsioonkaebuse, milles paluvad

tühistada ringkonnakohtu määruse, teha asjas uus otsus ning tunnistada Käsmu Metskonna

metsaülema tegevus Andres Kalmani ja Aime Kalmani kasutuses oleva eluruumi erastamise

küsimuse lahendamisel seadusevastaseks. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus ei ole õigesti

kohaldanud materiaalõiguse norme ja on rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, mis viis asja

ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohtu järeldus, et antud vaidlus kuulub lahendamisele

tsiviilkohtumenetluse korras, on ekslik ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Lääne-Viru

halduskohtunikule esitatud avaldus on pealkirjastatud "Kaebus Käsmu metskonna metsaülema

H. Nõmme keeldumise peale erastada eluruum" ja kaebuse esitajad on kogu aeg taotlenud tunnistada

Käsmu Metskonna metsaülema toiming tegevusetuse vormis täielikult seadusevastaseks. Kassaatorid

väidavad, et Riiklik Metsaamet on riigivalitsemisorgan, mis tegutseb vabariigi keskkonnaministri

valitsemisalas. Metskond on metsaameti struktuuriüksus, mida juhib metsaülem. Riikliku ameti

struktuuriüksuse juht on ametiisik HKS § 4 lg 1 p. 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhistanud

määruses asjas menetluse lõpetamist.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Käsmu Metskonna metsaülem, et ringkonnakohtu määrus on

põhjendatud ja seaduslik.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohus otsustas Käsmu Metskonna metsaülema Hanno Nõmme apellatsioonkaebuse

rahuldada ja vormistas lahendi määrusena, rikkudes sellega HKS § 38 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt

vormistatakse ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse apellatsioon halduskohtu otsuse peale,

otsusena.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja Andres Kalman on eluruumi

erastamise õigustatud subjekt, kellel on üürnikuna eluruumi ostmise eesõigus, tuleb lahendada

tsiviilkohtumenetluse korras. Selline järeldusei ole kooskõlas TKS §ga 1. Ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 22. aprilli 1994. a. määruses tsiviilasjas nr. III2/115/94 märgitakse:

"Erastamisprotseduur kujutab endast kuni erastatava objekti ostu-müügilepingu sõlmimiseni

haldusõiguslikke toiminguid. Need toimingud võivad viia tsiviilsuhte tekkimisele, olles ühtlasi suhte

tekkimise eelduseks." Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et eluruumi ostu-müügilepingust tulenevad

vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus, kuid

käesoleval juhtumil ei ole veel eluruumi ostu-müügilepingut sõlmitud, mistõttu ei ole tegemist ostu-

müügilepingust tuleneva vaidlusega.

Väär on ringkonnakohtu järeldus, et Käsmu Metskonna metsaülem ei ole HKS § 4 mõttes ametiisik,

kelle toimingu peale võib halduskohtusse kaevata. Vabariigi Valitsuse 4. juuli 1991. a. määrusega

nr. 125 kinnitatud Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti põhimääruse punkti 1 kohaselt on Eesti

Vabariigi Riiklik Metsaamet (edaspidi Eesti Metsaamet) riigivalitsemisorgan, kes viib ellu valitsuse

metsapoliitikat kogu vabariigi territooriumil, sõltumata metsade omandivormist, ning täidab riigi kui

metsaomaniku funktsiooni Eesti Metsaameti halduses olevate asutuste ja ettevõtete metsamaadel.

Sama põhimääruse punkti 3 järgi tegutseb Eesti Metsaamet Vabariigi keskkonnaministri

valitsemisalas. Põhimääruse p. 8 sätestab, et Eesti Metsaamet moodustab oma funktsioonide

täitmiseks riiklikke metsamaid haldavad üksused. Selliseks haldavaks üksuseks on ka metskond ja

seda juhib metsaülem. Seega on metsaülem ametiisik HKS § 4 lg 4 mõistes. Antud vaidluse

lahendamine kuulub HKS § 4 lg 1 p. 1 alusel halduskohtu pädevusse.

Eeltoodud põhjustel on kassatsioonkaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrus tuleb tühistada ja asi saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Juhindudes HKS § 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-

3-32/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada kassatsioonikautsjon Andres Kalmanile 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni ja

Aime Kalmanile 230 (kakssada kolmkümmend) krooni.

Määrus jõustub 1. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel