III-2/1-69/95 · Riigikohus

III-2/1-69/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 26. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 16. oktoobril 1995. a.

AS-i Esmar kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 1995. a. otsuse

Hansapanga hagis AS-i Esmar vastu eesõigusnõude 3 936 072 krooni 65 sendi suuruses summas

tunnustamiseks AS-i Comex pankrotimenetluses.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et Hansapanga ja AS-i Comex vahel sõlmiti 13.

augustil 1992. a. laenuleping tasumise tähtajaga 3. jaanuaril 1993. a. Tagatiseks olid AS-i Comex

varad. Kuna AS Comex laenu ei tasunud, pikendati lepingut 22. aprillini 1993. a. Laenu tasumist

tagati 9. veebraril 1993. a. sõlmitud pandilepinguga. Selle kohaselt olid panditud varaks 16 sõidu- ja

veoautot, mis jäid AS-i Comex valdusse. 11. novembril 1993. a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja

AS- i Comex pankroti. Hansapank esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse eesõigusnõude 3 936 072

krooni 65 senti rahuldamiseks. Nõuete kaitsmise koosolekul, mis toimus vaheaegadega 25. mail, 1.

juunil ja 9. juunil 1994. a., ei tunnustanud AS Esmar eelnimetatud nõuet eesõigusnõudena.

Hansapank palus lugeda tema nõue AS-i Comex vastu summas 3 936 072 krooni 65 senti

eesõigusnõudeks ning arvata pankrotiseaduse §-s 86 lg. 1 p. 1 sätestatud rahuldamisjärku. Harju

Maakohus jättis 7. detsembri 1994. a. otsusega hagi rahuldamata, kuna pandileping ei vastanud selle

sõlmimise hetkel kehtinud TsK § 198 lg. 1 sätetele. Lepingus oli fikseerimata panditud vara kirjeldus,

hinne ja asukoht ning see tõi TsK § 198 lg. 5 kohaselt kaasa pandilepingu kehtetuse. Hageja viidet

sellele, et pankade puhul kuulus kohaldamisele pangaseaduse § 42, mis ei kohustanud fikseerima

lepingus panditud vara kirjeldust, hinnet ja asukohta, ei pidanud kohus piisavaks pandilepingu

kehtivaks lugemisel.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 7. detsembri 1994. a. otsuse ning tunnustas AS-i

Hansapank nõuet 3 936 072 krooni 65 senti eesõigusnõudena AS-i Comex pankrotimenetluses.

Otsuse motiividel sätestasid nii pangaseaduse § 42 lg. 3 kui ka TsK § 198 lg. 1 ja 2 üheselt

pandilepingu olulised tingimused ning Hansapanga ja AS-i Comex vahel 9. veebruaril 1993. a.

sõlmitud pandileping vastas nendele nõuetele. Hansapanga nõude tunnustamisele eesõigusnõudena

vaidles vastu üksnes AS Esmar. Nõuete kaitsmise koosolekul AS-i Esmar nõuet ei tunnustatud ning ta

ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks. Ringkonnakohtus võttis AS Esmar omaks, et ta ei ole AS-i

Comex pankrotimenetluses võlausaldaja.

Kassatsioonkaebuses palub AS Esmar tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse

ning jätta jõusse Harju Maakohtu otsus. Kaebuse väidetel on ringkonnakohus ebaõigesti käsitlenud

materiaalõiguse norme, kuna pandilepingu olulised tingimused ei ole pangaseaduse § 42 lg.-s 3 ja

TsK § 198 lg.-s 1 üheselt sätestatud. TsK § 198 lg. 1 kohaselt peavad pandilepingus olema näidatud

panditud vara kirjeldus, asukoht ja hinne, pangaseadus aga nende näitamist ei nõua. Pealegi kuulus

apellatsioonkaebus TsKS § 285 lg. 2 kohaselt läbivaatamatult tagastamisele, sest Hansapank ei

täitnud kohtu poolt esitatud nõudmisi.

Vastuses kassatsioonkaebusele palub Hansapank jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse muutmata

ning kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et kassaator ei ole enam AS-i Comex pankrotimenetluses

võlausaldajaks. Nimetatud osa ringkonnakohtu otsusest ei ole kassaator vaidlustanud. Hageja

eesõigusnõude olemasolu või puudumine ei puuduta kostja õigusi, sest hageja ning kassaatori vahel

ei ole vaidluse eset puudutavat õigussuhet. Samuti leitakse, et pandileping pidi vastama ja vastas

pangaseaduse sätetele.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldamata jätta.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja ei ole AS-i Comex pankrotimenetluses võlausaldajaks.

Pankrotiseaduse § 72 lg. 3 kohaselt saab nõude tunnustamise vaidlustada haldur või võlausaldaja.

Hageja nõude tunnustamine eesõigusnõudena ei riku selles pankrotimenetluses AS-i Esmar õigusi ja

tal puudub materiaalõiguslik alus nõude vaidlustamiseks. Eeltoodud põhjustel jäävad

kassatsioonkaebuse väited tähelepanuta.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 20. aprilli 1995. a. otsus jätta muutmata, kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik