III-3/1-27/95 · Riigikohus

III-3/1-27/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20. oktoobril 1995. a.

Art Veermäe kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 36 lg 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 19. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Art Veermäe kassatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-13/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaator Art Veermäe ja vastustaja AS Nõmme juhatuse

esimees Lembitu Pihlak. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

3. märtsil 1992. a. sõlmitud teenistusliku eluruumi üürilepingu alusel andis endine Vao kolhoos

seoses töösuhtega Maret Veermäele kasutada Väike-Maarja vallas Nõmme külas asuvas ridaelamus

4-toalise koreri. Korterit ei ole tunnistatud tööandja eluruumiks. Korterisse on registreeritud Maret

Veermäe, tema abikaasa Art Veermäe ja nende alaealine tütar Maria Veermäe.

8. augustil 1994. a. esitas Art Veermäe eluruumi praegusele omanikule, aktsiaseltsile Nõmme,

avalduse korteri erastamiseks. AS Nõmme juhatuse esimees Lembitu Pihlak keeldus korteri

erastamisest Art Veermäele. Keeldumist põhjendas ta sellega, et Vao kolhoosi põllumajandusreformi

kava alusel oli Art Veermäel võimalus korterit erastada 1. maini 1993. a. Kuna Art Veermäe selleks

ajaks korteri erastamise soovi ei avaldanud, müüdi see põllumajandusreformi käigus aktsiaseltsile

Nõmme. Viimane ei pea otstarbekaks korterit müüa.

26. augustil 1994. a. esitas Art Veermäe Lääne-Viru halduskohtunikule kaebuse, milles palus

tunnistada AS Nõmme juhatuse esimehe A. Veermäele korteri erastamisest keeldumine

seadusevastaseks, kuna see on vastuolus 16. märtsil 1994. a. vastu võetud Eluruumide erastamise

seaduse muutmise seadusega.

Lääne-Viru halduskohtuniku 11. novembri 1994. a. otsusega tunnistati AS Nõmme juhatuse esimehe

Lembitu Pihlaku keeldumine Art Veermäele korteri erastamisest seadusevastaseks ja tehti juhatuse

esimehele ettekirjutus, kohustades teda erastama vaidlusalune korter Art Veermäele ühe kuu jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

AS Nõmme juhatuse esimees esitas Lääne-Viru halduskohtuniku 11. novembri 1994. a. otsusele

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus täies ulatuses. Apellant väitis, et AS Nõmme ei ole

tekkinud põllumajandusreformi käigus ning seega ei ole ta eluruumide erastamise kohustatud subjekt

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 ja § 6 p. 6 mõttes. AS Nõmme kui eraõiguslik juriidiline isik

ei ole kohustatud vaidlusalust eluruumi erastama.

Viru Ringkonnakohtu 18. mai 1995. a. otsusega tühistati Lääne-Viru halduskohtuniku 11. novembri

1994. a. otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks samale halduskohtule teises koosseisus.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõudeid, tehes otsuse kohtusse

kutsumata jäetud Maret Veermäe õiguste kohta. Eluruumide erastamise seaduse § 4 p. 1 kohaselt on

eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks

temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate

täisealiste perekonnaliikmete jasamas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete

omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Asja materjalidest

nähtub, et Maret Veermäe ja Art Veermäe vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, et korteri erastab Art

Veermäe.

Art Veermäe esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Kassaator leiab, et Maret Veermäe õigusi asja arutamisele mittekutsumisega ei ole rikutud, kuna

15. septembril 1994. a. sõlmisid Art Veermäe ja Maret Veermäe notariaalse kokkuleppe selle kohta, et

vaidlusaluse eluruumi ostab Art Veermäe. Vastavalt Eluruumide erastamise seaduse §-le 4 p. 1 on Art

Veermäe eluruumi erastamise õigustatud subjekt. Seetõttu ei ole Maret Veermäe kohtuistungile

kutsumata jätmine halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.

Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Nõmme juhatuse esimees, et ringkonnakohtu otsus on õige ja

selle tühistamiseks puudub seaduslik alus.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu

halduskolleegium

l e i d i s :

AS Nõmme juhatuse esimees esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse põhjusel, et halduskohus

on seadust vääralt kohaldanud. HKS § 27 lg 2 kohaselt vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes

apellatsioonkaebuses toodud piirides. Kui aga ringkonnakohus tuvastab HKS §-s 36 tähendatud

kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega. HKS § 36 lg 1

p. 1 kohaselt on kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul, olenemata protsessiosaliste

nõudmistest, halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele

kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta.

Ringkonnakohtu otsuses märgitud seisukoht, et halduskohus rikkus HKS § 36 lg 1 p. 2 nõuet, on

ekslik. Ringkonnakohus ei kontrollinud asjaolu, et Maret Veermäe ja Art Veermäe olid sõlminud

notariaalselt tõestatud kokkuleppe selle kohta, et nende kasutuses oleva korteri erastab Art Veermäe.

Seega ei olnud Lääne-Viru halduskohtuniku 11. novembri 1994. a. otsus tehtud Maret Veermäe ja

tema õiguste kohta HKS § 36 lg 1 p. 2 mõttes.

Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3-

13/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Art Veermäele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 27. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann