III-2/3-23/95 · Riigikohus

III-2/3-23/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, huvitatud

isikute S. Loigo, T. Külveti ja tema esindaja vandeadvokaat E. Pihla ning avaldaja H. Porgandi ja

tema esindaja vandeadvokaat A. Saare osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. oktoobril

1995. a.

Silva Loigo ja Toivo Külveti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu

8. veebruari 1994. a. otsuse Helle Porgandi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.

Loviise ja Karl Seppelile kuulus majavaldus Tallinnas Lääne tee 3. K. Seppel suri 2. aprillil 1940. a.

Elamu konfiskeeriti 9. veebruaril 1950. a. ja 29. jaanuaril 1952. a. anti elamu Lääne tee 3 üle

kohaliku nõukogu elamufondi. L. Seppel elas Lääne tee 3 elamus kuni surmani 1966. a., pärast seda

jäi majja elama Loviise ja Karl Seppeli tütar Evi Lukas, kes suri 1972. a. Teisi pärijaid Loviise ja Karl

Seppelil ei olnud.

5. jaanuaril 1994. a. esitatud avalduses palus Helle Porgand, kes on L. Seppeli õe lapselaps, tuvastada

juriidilise fakti, et L. Seppel võttis pärast oma abikaasa K. Seppeli surma 2. aprillil 1940. a. Tallinnas

Lääne tee 3 asuva krundi ja elamu omandiõiguse üle (võttis vastu pärandi).

Tallinna Linnakohtu otsusega avaldus rahuldati.

26. mail 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palusid asjast huvitatud isikud Toivo

Külvet ja Silva Loigo kohtuotsuse tühistada. Nad olid Lääne tee 3 elamus üürnikud. 1. märtsil

1993. a. jättis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna komisjon

Helle Porgandi ja Tiia Kase omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamata ning 1. juunil 1994. a.

müüdi elamu Lääne tee 3 T. Külvetile ja S. Loigole, kes nüüd leiavad, et neid tulnuks asjast huvitatud

isikutena kaasata juriidilise fakti tuvastamise protsessi, seda enam, et tekkinud on õiguslik vaidlus.

Seppelitelt elamu õigusvastane võõrandamine on vaieldav. Elamut ei konfiskeeritud ja see läks

vaibevarana üle riigile, mida ei saa pidada õigusvastaseks võõrandamiseks. 23. mail 1994. a. tagastati

elamu siiski H. Porgandile ja T. Kasele. Komisjoni otsuse aluseks oli praegu vaidlustatud juriidilise

fakti tuvastamine. T. Külvet ja S. Loigo leiavad, et nad on heausksed omanikud, kuna nemad ja Pirita

Linnaosa Valitsus ei olnud teadlikud ostu-müügi lepingu sõlmimisel, et kaheksa päeva enne seda

komisjoni eelmine otsus tühistati ja uus otsus tehti varade tagastamise kohta. T. Külvet ja S. Loigo on

majavaldusele teinud suuri kulutusi seoses remonttöödega.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis H. Porgand, et kohtuotsus on õige. TsKS § 254

lg 2 kohaselt oli protsessi kaasatud Tallinna Linnavaraamet. Vaidlusaluses majas elab S. Loigo alates

14. juulist 1993. a. ja T. Külvet alates 1. oktoobrist 1993. a. Vastavalt ORAS-e §-le 18 lg 1, 2 olid

keelatud kõik tehingud varaga, mille kohta oli esitatud tagastamise taotlus. H. Porgand on esitanud

5. detsembril 1994. a. hagi ostu-müügi lepingute tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel jättis kohus

õigesti protsessi kaasamata Lääne tee 3 elamu üürnikud. Kohtuotsus on ka sisuliselt õige. Pärast K.

Seppeli surma anti majaraamat välja L. Seppeli nimele ja sellisena ta ka konfiskeeriti ning anti

kohaliku nõukogu elamufondi. See ongi vara õigusvastane võõrandamine. Kuni surmani elas L.

Seppel oma majas.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Tallinna Linnavaraamet, et T. Külveti ja S. Loigo

avalduses toodud asjaolud, millele nad soovisid tähelepanu juhtida, ei olnud olulised erimenetluse

jaoks ega saanuks tekitada õiguslikku vaidlust. T. Külvet ja S. Loigo tahtsid vaidlustada vara

õigusvastast võõrandamist, kuid erimenetluses arutati omandiõiguse ülevõtmist L. Seppeli poolt

pärast tema abikaasa surma 1940. a. Kohus ei otsustanud T. Külveti ja S. Loigo õiguste üle, seega ei

pidanud neid protsessi kaasama ja kohus ei rikkunud TsKS § 318 lg 1 p. 3 sätteid.

Kolleegiumi istungil jäid T. Külvet, S. Loigo ja nende esindaja E. Pihla kohtuvigade parandamise

avalduses esitatud nõudmiste juurde. H. Porgand ja tema esindaja A. Saar vaidlesid avaldusele vastu

ning pidasid kohtuotsust õigeks.

Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

TsKS § 318 lg 1 p. 3 kohaselt on protsessiõiguse normide rikkumine kohtuotsuse tühistamise aluseks,

kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.

T. Külvet ja S. Loigo vaidlustasid kohtuvigade parandamise avalduses Seppelite vara õigusvastase

võõrandamise ja leidsid, et juriidilise fakti tuvastamisega selles, et L. Seppel oma abikaasa K. Seppeli

surma järel elamu ja krundi omandiõiguse üle võttis, otsustati ka T. Külveti ja S. Loigo kui praeguste

vaidlusaluse elamu omanike, õiguste ja kohustuste üle. Selline seisukoht on ekslik. Erimenetluses

tuvastatu seisukohalt ei olnud tähtsust, kas majavaldus võõrandati hiljem õigusvastaselt või mitte.

Abikaasadevahelistes omandi- ja pärimissuhetes ei olnud T. Külvet ja S. Loigo isikuteks, kelle õigusi

ja kohustusi need suhted oleks puudutanud. Seega puudus kohtul seaduslik alus nende protsessi

kaasamiseks.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 3 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsus muutmata ja kohtuvigade parandamise

avaldus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik