Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-65/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.65.95.253 AI generated

III-2/1-65/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-65/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi AS-i Doris pankrotihalduri K. Kanguri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-65/95 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi AS-i Doris pankrotihalduri K. Kanguri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-65/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 19. oktoobril 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 1995. a.

AS-i Doris pankrotihalduri K. Kanguri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu

5. juuni 1995. a. otsuse AS-i Doris pankrotihalduri hagis Taevaskoja Põllumajandusliku

Osaühistu reformikomisjoni vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks

pankrotivara hulka.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 5. veebruaril 1993. a. sõlmisid AS Doris ja

Taevaskoja Põllumajanduslik Osaühistu (POÜ) lepingu, mille kohaselt Taevaskoja POÜ müüs

enampakkumisel AS-le Doris Himmaste saekaatri kompleksi 410 000 krooni eest. Ostusumma

kohustus AS Doris tasuma hiljemalt 1. juuniks 1993. a. Peale esimese sissemaksu 100 000 krooni

tasumist anti aktiga 5. aprillist 1993. a. saekaatri kompleks ostjale üle. 1993. a. augustis tasus AS

Doris veel 6 200 krooni. 24. veebruaril 1994. a. sõlmisid Taevaskoja POÜ õigusjärglane Taevaskoja

POÜ reformikomisjon ja AS Doris kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt Taevaskoja POÜ ja AS-i

Doris vahel 5. veebruaril 1993. a. sõlmitud ostu-müügi leping on kehtetu. Pooled tunnistasid, et

kokkuleppe allakirjutamise momendist on saekaatri omanikuks Taevaskoja POÜ reformikomisjon. 4.

aprillil 1994. a. algatati AS-i Doris vastu pankrotimenetlus ja 21. juunil 1994. a. kuulutas Tartu

Linnakohus välja AS-i Doris pankroti.

Hageja nõudis pankrotiseaduse §-de 42 ja 45 alusel 24. veebruari 1994. a. kokkuleppe kehtetuks

tunnistamist ja Himmaste saekaatri tagasi AS-i Doris pankrotivara hulka arvamist. Hageja leidis, et

vastavalt AS-i Doris ja Taevaskoja POÜ reformikomisjoni 24. veebruari 1994. a. kokkuleppele

võõrandas AS Doris Taevaskoja POÜ-le kuuluva saekaatri ilma nimetatud tehingut notariaalselt

vormistamata, mistõttu tehing on kehtetu nii selle sõlmimise ajal kehtinud kui ka käesoleval ajal

kehtiva seaduse kohaselt. Samuti tasus AS Doris vastavalt 24. veebruari 1994. a. kokkuleppele oma

võlgnevuse, andes tagasi saekaatri kompleksi (esimest sissemaksu ei tagastatud). Seega tasus ta võla

viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust, ebatavaliste maksevahenditega. Selline

võlatasumine halvendas oluliselt võlgniku majanduslikku olukorda.

Põlva Maakohus jättis 23. detsembri 1994. a. otsusega hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et seadusega ei ole vastuolus poolte kokkuleppel nendevahelise tehingu

hilisem tühistamine. TsK § 238 lg. 1 sätestab, et kohustis lõpeb poolte kokkuleppega, eriti

kokkuleppega ühe kohustise asendamise kohta teisega ühtede ja samade isikute vahel. Käesoleval

juhul on Taevaskoja POÜ reformikomisjon Taevaskoja POÜ õigusjärglasena ja AS-i Doris

omavahelise kirjaliku kokkuleppega lõpetanud Taevaskoja POÜ ja AS-i Doris vahel sõlmitud ostu-

müügi lepingust tulneneva AS-i Doris kohustise maksta müüjale saekaatri eest lepingu järgi tasumata

rahasumma ning ostja on andnud ostu-müügi lepingu objektiks olnud saekaatri müüja omandusse

tagasi. Seda kokkulepet ei ole õige käsitleda võlgniku poolt võla tasumisena võlausaldajale 5.

veebruari 1993. a. ostu-müügi lepingu järgi, vaid olemasoleva kohustise lõpetamisena poolte

kokkuleppel, sest kokkuleppe järgi andis võlgnik ostetud vara võlausaldajale tagasi. Seega ei kuulu

pankrotiseaduse § 45 lg. 1 kohaldamisele ning asjaolul, kas sellise tehinguga halvenes võlgniku

majanduslik olukord või mitte, ei ole tähtsust. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 42 lg. 2 tunnistab kohus

tehingud ja muud teod, mille alusel võlgniku vara on tema omandusest või tiitlipärasest valdusest

välja läinud, pankrotiseaduse §-des 43-50 sätestatud tingimustel kehtetuks. Apellant on taotlenud

võlgniku ja võlausaldaja vahel varasema ostu-müügi lepingu tühistamiseks 24. veebruaril 1994. a.

sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kehtetuks tunnistamist ainult pankrotiseaduse §-s 45 toodud alustel.

Pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku vara tagasivõitmiseks hagi vaid pankrotiseaduse §des 43-

50 toodud alustel. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide, et 24. veebruari 1994. a. kokkuleppe

sõlmimisel rikkusid tehingu pooled tehingu vorminõudeid.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsKS §-i 232 lg. 4, kuna otsuses

pole märgitud, miks kohus pole arvestanud tõendeid, mis kinnitavad et saekaatri tagastamisega

toimus võla tasumine. Jättes osadele tõenditele hinnangu andmata, ei ole kohus kohaldanud teeseldud

tehingu kohta käivaid sätteid. Kokkuleppega varjati võla tasumist (TsÜS § 70 lg. 3) ja sellest tuleneb

pankrotiseaduse § 45 kohaldamine. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihalduril ei ole

õigust esitada hagi vara tagasivõitmiseks muudel alustel kui pankrotiseaduse §-des 43-50.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

PS § 17 p. 2 kohaselt läheb pankrotiotsuse alusel võlgniku vara valitsemise õigus üle haldurile. PS §

55 lg. 2 järgi seisneb pankrotivara valitsemine ka juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. PS

§ 31 lg. 4 sätestab, et haldur esineb pankrotimenetluses võlgniku või võlausaldajate nimel hagejana,

kostjana, esindajana või lepingupoolena. Eeltoodust tuleneb, et haldur võib nõuda võlgniku tehingu

kehtetuks tunnistamist ka tehingu kehtetuse üldistel alustel. Seega pidi ringkonnakohus võtma

seisukoha hageja väite osas, et 24. veebruari 1994. a. kokkulepe ei vasta sel ajal kehtinud

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 13 lg. 4.

Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks on tähelepanuta jäetud apellatsioonkaebuse väide koos

vastavatele tõenditele viitamisega, et 24. veebruari 1994. a teeseldud tehinguga varjati 5. veebruari

1993. a. ostu-müügi lepingu järgi võla tasumist.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samasse kohtusse.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada pankrotihaldur K. Kangurile 10.07.1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, J. Luik